Eestimaa Looduse Fondi seisukohad Euroopa Komisjoni strateegiale „Talust taldrikule“

1. Strateegia rakendamise kõige suurem probleem on võimalik väärarusaam, et strateegia keskkonnaambitsioon on vastuolus toidujulgeolekuga.
2. Valdkonnad, kus Eesti võiks ja saaks olla teistele riikidele suunanäitaja strateegiaga seoses on (a) pärandkooslused ja nende kasutus, (b) mahemaa ja mahetoodang. Juuni lõpus Maaeluministeeriumile läinud kirjas pidasime potentsiaalseks valdkonnaks ka (c) pestitsiidide kasutust, juhul kui jätkub pestitsiidide müügi vähenemine nii, nagu see oli 2017. ja 2018. aastal. Praeguseks on aga 2019. aasta andmed avaldatud ja on selge, et pestitsiidide müük on taas tõusmas. Seega Eesti selles vallas hetkel teenäitajaks ei sobi.
3. Võrreldes teiste riikidega on Eesti konkurentsieelised (a) pärandkoosluste säilitamine ja taastamine ning nii pärandkoosluste kui ka teiste elurikaste rohumaade rohkus, (b) mahemaa suur osakaal ning hoolimata 2019. aastal taas kasvule pööranud pestitsiidide müügist (c) suhteliselt madalam kemiseeritus.
4. Kui suudame seada otsustavalt piisavalt kõrged eesmärgid toidutootmise suunamisel säästva arengu teele, saame strateegia näol lisaks kvaliteetsele toidule, elurikkale põllumajandusmaale ja puhtale veele ning õhule ka konkurentsieelise, mis tuleneb tuleviku tarbijate ootustest. Ootused on aina enam seotud keskkonnaga, kliimaga ja tervisega.
5. Strateegia eesmärgid on realistlikud, ent keskkonnaühendused näeksid meeleldi mõnegi eesmärgi puhul suuremat ambitsiooni, näiteks pestitsiidikasutuse vähendamise ja mahemaa kasvu puhul.

Eestimaa Looduse Fondi 26.06.2020 Maaeluministeeriumile saadetud seisukohtade tervikteksti saab lugeda siit.

Taustaks: mis on Euroopa Komisjoni „Talust taldrikule“ strateegia?

20. mail 2020 võttis Euroopa Komisjon vastu ”Talust taldrikule” strateegia, et saavutada jätkusuutlik toidutootmine. Strateegia eesmärk on vähendada Euroopa toiduainetööstuse keskkonna- ja kliimajalajälge ning muuta see paindlikumaks. Selleks seab strateegia konkreetsed sihid, nende seas 50% pestitsiidide kasutuse vähendamise ning vähemalt 20% väetiste kasutamise vähendamise, 50% antimikroobsete toimeainete müügi languse ning jõudmise olukorrani, kus vähemalt 25% põllumajandusmaast majandatakse mahedana. Strateegia osaks on ka toiduainete kohta tarbijale edastatava informatsiooni mitmekesistamine ja läbimõeldum esitamine, et muuta tervislikud valikud tarbija jaoks lihtsamaks. Nii põllumajandus- kui kalandussektorisse on kavas panustada ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika juurde loodavate täiendavate rahastamisskeemide kaudu, toetades eeskätt kestlikku tootmist.

“Talust taldrikule” strateegiaga on tihedalt seotud samal ajal vastu võetud uus elurikkuse strateegia aastani 2030, mille mõte on pidurdad elurikkuse kadu. Teineteist toetavana näitavad need strateegiad teed kestliku ja konkurentsivõimelise tuleviku suunas, kus inimese ja looduse vaheline tasakaal on taastatud. Strateegiate keskmes on elanike heaolu ja tervis, mida aitavad tagada looduse senisest laialdasem ja tõhusam kaitse, kahjustatud ökosüsteemide taastamine, saastamise vähendamine ning Euroopa juhtrolli võtmine keskkonna- ja kliimasõbraliku ning muutustele vastupidava toidusüsteemi ülesehitamisel.