EKO maaeluministrile EL põllumajandusläbirääkimiste eel: Eestil tuleb seista kokkuleppe eest, mis peataks keskkonnaseisundi halvenemise

Keskkonnaühenduste sõnul peab keskkonnaseisundi halvenemise vältimiseks ÜPP õigusraamistik  sisaldama vähemalt:

• sisukat, põllumajanduse kestlikkust tegelikult toetavat tingimuslikkust, sh. märgalade ja turvasmuldade kaitse (HPK 2), puhverribade (HPK 4), mullahoiu (HPK 7), viljavahetuse (HPK 8) ja maastikulise mitmekesisuse (HPK 9) osas;
• ökokavade ambitsioonikat regulatsiooni ja 1. samba eelarvest nendele 30% reserveerimist;
• mõjunäitajatele mõõdetavate eesmärkide sõnastamist;
• 2. samba eelarvest vähemalt 35% eraldamist keskkonnaga seotud eesmärkidele;
• keskkonna ja kliimaga seotud kulutuste adekvaatset mõõtmist viisil, mis välistaks rohepesu.

 

Lähiajal on palju kaalul, et jõuda finišisse käimasolevate kolmepoolsete läbirääkimistega ehk triloogidega. Eelmiste (2021 märtsi) triloogide pressikonverentside salvestused on järelvaadatavad siin.

Lisaks triloogile toimub uuel nädalal ka põllumajandus-kalandusnõukogu kohtumine, kus on samuti päevakorras ühine põllumajanduspoliitika.

Taustast

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uute suundade kokkulepe on visa tulema. Aastaid kohtuvad liikmesriikide ministrid ja ametnikud ning europarlamendi liikmed püüavad jõuda üksmeelele selles Euroopa Liidu eelarvest üle 30% murdva poliitika prioriteetides ja sisus.

Möödunud on 7 kuud sellest, kui Euroopa Parlament ja EL Nõukogu määratlesid oma positsiooni tulevase põllumajanduspoliitika osas, mis suuresti eirasid Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioone,´ja näitasid pigem soovi jätkata iganenud ÜPP jälgedes. Samas on möödunud aasta EL „Talust taldrikule“ strateegia avaldamisest, 18 kuud rohelisest kokkuleppest, kaks aastat ELi valimistest, 3 aastat Euroopa Komisjoni avaldatud ÜPP määruste eelnõudest ning 4 aastat ÜPPi avalikust konsultatsioonist.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja alla koondunud organisatsioonidele lisaks on keskkonnaorganisatsioonid üle Euroopa üsna pessimistlikud, et ÜPP võiks nüüd lõpusirgel liikuda varasemast enam keskkonnahoidlikkuse suunas. Maailma Looduse Fondi WWFi analüüs  näitab, et lootus senisest jätkusuutlikumaks ÜPPiks kahaneb kiiresti. Sellest hoolimata annavad Euroopa keskkonnaorganisatsioonid endast parima, et tuua keskkonnahoid suurema tähelepanu alla ja tagada jätkusuutlik toidutootmine järeltulevatele põlvedele. 

Lühidalt. ÜPP reformi viimase aja kulg

 

2021 veebruar

• Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis maaeluministrile pöördumise, milles rõhutab vajadust tõsta Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimise käigus otsustavalt nõudlikkust keskkonnaasjus. Triloog toimus 22.02.

2020 detsember

• Euroopa Komisjon avalikustas detsembris soovitused liikmesriikidele seoses ÜPP strateegiakavade koostamisega. Kuigi Euroopa Komisjoni (EK) põllumajanduspoliitiliste otsuste suhtes on nii mõnigi kord olnud põhjust kriitiline olla, siis seekordseid soovitusi Eestile võis üldjoontes tervitada. Paljud soovitused langesid kokku sellega, mida keskkonnaühendused varem korduvalt öelnud ja kirjutanud on. ELFi põllumajandusekspert Alex Lotman võttis soovitused kokku ELFi maaelu blogis.

• Mahepõllumajandustootjad Eestis tõstatasid madalate toetuste teema ning hoiatsid üle minna tavatootmisele. Pikemalt intervjuus Wiru Vili mahetootja Raimond Pihlapiga.

2020 november

• Keskkonnaorganisatsioonid üle Euroopa soovisid, et Euroopa Komisjon võtaks ÜPP eelnõud tagasi. Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans hoiatas, et eelnõude tagasivõtmine ei ole välistatud, kui läbirääkimised kaugenevad veelgi säästva põllumajanduse eesmärgist. Seda ei juhtunud ning triloogidega mindi edasi, kuigi ka EK president Van der Leyen oma vastuses Roheliste fraktsiooni kirjale kriitikaga osaliselt nõustus. Keskkonnaorganisatsioonide fookuses on keskkonnaga seotud põllumajanduslike meetmete rahastus ja tingimuslikkus. Loe täpsemalt.

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Mis on mis?

ÜPP - Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, mis sai alguse 1962. aastal. ÜPP hõlmab ligi kolmandiku EL ühisest rahakotist. Praegu toimub ÜPP ümberkujundamine järgmiseks ELi eelarveperioodiks (2021-2027). Eestis on sellega seoses koostamisel ÜPP strateegiakava aastateks 2021-2027. Varasemaga võrreldes saavad riigid suurema iseseisvuse otsustada toetuste üle. Loe lisaks ka Euroopa Komisjoni kodulehelt  ja ELFi blogist “Mis on katki? Ei rohkem ega vähem kui ELi mahukaim poliitika”.

ÜPP strateegiakavad - Euroopa Liidu liikmesriigina paneb ÜPP paika strateegilised suunad ka Eesti põllumajanduse jaoks järgmiseks 7 aastaks ehk aastani 2027 k.a. Liikmesriigid täpsustavad konkreetse tegevuskava nn ÜPP strateegiakavas, mille koostamist Eestis veab maaeluministeerium ning kuhu on kaasatud erinevad huvipooled. Eestis tuleb ÜPP strateegiakava senise maaelu arengukava asemele ning strateegiakava koostamine on meil juba nii kaugele jõudnud, et 21.mail arutab strateegiakava juhtrühm eelarve üle. Strateegiakava koostamise kohta saab rohkem lugeda ministeeriumi kodulehelt.

Triloog - kolme osapoolega läbirääkimised. Triloogid on Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu läbirääkimised, kus arutatakse seadusandlikke ettepanekuid. Triloogi eesmärk on jõuda põhimõttelisele kokkuleppele teksti sõnastuses, mis oleks vastuvõetav nii Euroopa Liidu Nõukogule kui ka parlamendile.

Euroopa Komisjoni soovitused - ei ole riikidele kohustuslikud, ent kuivõrd ÜPP strateegiakava hakkab kehtima pärast selle heaks kiitmist EK poolt, on liikmesriigil mõistlik soovitustega arvestada.