Euroopa kodanikualgatus mesilaste ja põllumeeste toetuseks kogub allkirju ka Eestis

Petitsiooni saad toetada SIIN

PETITSIOONI TERVIKTEKST:

Meie bioloogiline mitmekesisus on suuremas ohus kui kunagi varem, mistõttu on Euroopa Komisjon seadnud Euroopa rohelises kokkuleppes üheks eesmärgiks vähendada pestitsiidide kasutamist 50% võrra.

Pestitsiidide tööstus koos oma liitlastega Euroopa Parlamendis ning liikmesriikide valitsustes püüab seda ajaloolist eesmärki aga rünnata. Seetõttu on nüüd rohkem kui kunagi varem oluline, et Euroopa Liidu kodanikud teeksid oma hääled kuuldavaks ning kuulutaksid oma vastuseisu pestitsiidide kasutamisele.

Petitsiooniga soovitakse:

1. Sünteetiliste pestitsiidide kasutamise järk-järgulist lõpetamist

Põllupidajaid tuleb toetada üleminekul agroökoloogiale. Eelistatud peavad olema väikesed, mitmekesised ja jätkusuutlikud farmid, laiendada tuleb mahepõllumajandust ning toetada teadus- ja uurimistööd pestitsiidi- ja GMO-vaba põllumajanduse teemadel.

Meie praegune põllumajandussüsteem ei toimi

Euroopa põllumajandus on jooksmas tupikusse. Põllumajanduslikud poliitikad, mis olid ühepoolselt suunatud saagikuse suurendamisele toksiliste agrokemikaalide üha suureneva kasutamise teel, on viinud ökosüsteemi kokkuvarisemise äärele. Päev päeva haaval on meie toidusüsteemide alustalaks olev bioloogiline mitmekesisus hävinemas – seades meie toidu, elatusallikate, tervise ja keskkonna tuleviku äärmuslikku ohtu.

Tagajärjed loodusele on katastroofilised: mesilased, liblikad ja teised putukad on meie maastikelt kadumas ning varasemalt laialdaselt levinud linnud on lõpetanud meie põldudel laulmise. Meie ojasid ja jõgesid saastatakse ning me puutume igapäevaselt kokku sünteetiliste pestitsiidide kokteiliga, mis jõuab meieni läbi toidu.

Veelgi enam, tööstuslik põllumajandus ähvardab sama äärmuslikult ka Euroopa põllumajanduslike kogukondade ellujäämist. Viimase kümne aasta jooksul on keskmiselt iga kolme minuti tagant üks farm sunnitud oma ärilisest tegevusest loobuma. Jäädes truuks motole „Kasva või hukku”, on üha enam ja enam maad järjest väiksema arvu äride kätes, mis keskenduvad saagikusele ja kasumile, mitte kvaliteedile. Samal ajal võitlevad väikesemõõtmelised talud oma ellujäämise eest. Nende kadumisega kaovad Euroopa maapiirkondadest ka töökohad ning kultuuripärand.

Teistsugune põllumajanduslik mudel on võimalik!

Lahenduseks on põllumajandus, mis suudab jõudsalt ja edukalt toimida toksiliste kemikaalideta; põllumajandus, mis tagab inimestele adekvaatse toiteväärtuse nii täna kui tulevikus, toetudes bioloogilisele mitmekesisusele ning kliimasõbralikele maaharimise meetoditele; põllumajandus, mis säilitab looduslike keskkondade hindamatut mitmekesisust ning Euroopa maapiirkondade toite ja traditsioone.

Meie Euroopa kodanikealgatus nõuab põllumajanduspoliitikat, mis päästab mesilased ja põllupidajad. Kui me kogume vähemalt miljon allkirja, on Euroopa komisjon ja Euroopa Parlament kohustatud meie nõudmisi käsitlema. Palun aidake meil selle verstapostini jõuda, iga allkiri loeb!

Milleks selline algatus?

Inimkond on seismas silmitsi oma ajaloo suurima väljakutsega. Murettekitava kiirusega muutuva kliima ning ennenägematu bioloogilise mitmekesisuse kao tõttu on maailma toiduvarud ning lõpuks ka kogu meie liigi ellujäämine kaalul. Selle häiriva järeldusenijõudis hiljuti ka ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO, Veebruar 2019), Elurikkuse Ja Loodushüvede Koostöökogu (IPBES, Mai 2019) ning Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC, August 2019).

Teadlased ei jäta ruumi kõhklustele – selle ülemaailmse kriisi juhtivad põhjused on inimeste põhjustatud ning nende lahendamine nõuab kiireid, kaugeleulatuvaid ja ennenägematuid muutusi kõigis ühiskonna aspektides. Muuhulgas on vajalik radikaalne muutus globaalses energiatootmises, mis peab hakkama tootma energiat taastuvatest allikatest, ning fundamentaalne muutus maakasutuses, eriti selles, kuidas me oma toitu toodame.

Seda hädaolukorda silmas pidades soovib Euroopa kodanikealgatus „Päästame mesilased ja talunikud” saada põllumajanduse transformatsiooni katalüsaatoriks, mis viib seda mudeli suunas, mis põhineb agroökoloogilistel põhimõtetel ning edendab bioloogilist mitmekesisust. Selline põllumajanduslik mudel säilitab looduslikke ressursse, ennetab muldade hävimist, suurendab muldade viljakust ja seega panustab kliima kaitsmisesse, sidudes atmosfäärist rohkem kasvuhoonegaase kui see vallandab. Selline põllumajanduslik mudel on ainuke võimalik vastus bioloogilise mitmekesisuse ja kliima kriiside üha suurenevatele väljakutsetele, ning on seega ka kõige sobilikum maailma toiduga varustatuse kindlustamiseks tulevastele põlvkondadele.

Sünteetiliste pestitsiidide kasutamise järk-järguline lõpetamine on peamiseks eeltingimuseks ning tugevaimaks hoovaks üleminekul praeguselt sisendi-intensiivselt põllumajandusmudelilt bioloogilist mitmekesisust edendavale ja looduslikel tsüklitel põhinevale mudelile. Järk-järguliselt pestitsiidide kasutamisest loobumine 15 aasta jooksul on ambitsioonikas väljakutse.

Meie põllumajandusliku mudeli muutmine agroökoloogilise mudeli suunas on väljakutse kõikidele osapooltele, eriti põllupidajatele, kuid tugeva poliitilise tahtega on see muutus käeulatuses. Tõele au andes: aeglasema muutuse võimaluse kaotasime juba pikka aega tagasi. Aastal 2008 hoiatas Maailmapanga algatatud rahvusvahelisele arengule suunatud põllumajandusteaduste ja tehnoloogia hindamise institutsioon (IAASTD) tungivalt, et arvestades alarmeerivaid globaalse kliima seisundi ja mitmekesisuse prognoose, „ei tule enam tavapärased praktikad kõne alla”. Teadlaste soovituste hulgas olid üleminek kultiveerimismeetoditele, millel on vähene väline sisend, agroökoloogiliste meetodite edendamine ning edasine arendamine, agrokemikaalide bioloogiline asendamine ning investeerimine taimearetusse, mis loob parema temperatuuri- ja kahjuritaluvusega sorte.

Kahjuks jäid need soovitused suuresti arvesse võtmata. Tavapärased praktikad on jäänud globaalse põllumajandusliku poliitika peavooluks, samal ajal kui edasise ökoloogilise kokkuvarisemise ennetamiseks rakendatavate meetmete võimaluste aken on muutunud üha väiksemaks. Täna peame tunnistama, et meie põlvkond on viimane, kellel on veel võimu teha efektiivseid tegusid, et peatada liikide väljasuremine ning kliimamuutused. Meie tegevus määrab selle, kas meie planeet, mis on meie tsivilisatsiooni arengut võimaldanud, jääb pakkuma samu elamistingimusi ka tulevastele põlvkondadele. Meie kohustus on seda tagada. Kodanikealgatus “Päästame mesilased ja talunikud” soovib panustada käesoleva kriisi lahendamisse.

Terviktekst inglise keeles.

Toeta algatust allkirjaga SIIN