Euroopa Komisjon soovitab Eestil ÜPP strateegiakavas keskkonnaga rohkem arvestada

Põllumajanduse arengu ja toidujulgeolekuga seoses märgib EK õigustatult, et Eesti põllumajandussektor on üks kontsentreeritumaid Euroopa Liidus, millega seoses on ka toetuste jagunemine kasusaajate vahel üks ebavõrdsemaid. Teisisõnu on meil suhteliselt rohkem suuri tootjaid, kelle kätte koondub ka suur osa toetustest. Komisjon soovitab enam tähelepanu pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisele. See soovitus on kindlasti mõttekas ka keskkonna seisukohast, sest tootmise liigne kontsentreerumine tekitab kahtlemata õhu ja vee saastumise riske ning väiksemate tootjate tegevuse lõpetamine ohustab kõrge loodusväärtusega põllumajanduse jätkusuutlikkust.

Eesti saab õigustatult kiita mahemaa osakaalu kasvu ja põllumajanduse üldise madala kemiseerituse eest. Samas teame, et mahetootjate ees seisvad probleemid võivad siin lähitulevikus anda tagasilööke, mida EK kahjuks ei märka. Euroopa Komisjon toob soovitustes õigesti esile Eesti põllumajanduse negatiivsed suundumused - näiteks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi emissioonide kasv, vee nitraadireostuse suurenemine ning surve elurikkusele.

Üldistest soovitustest on kahtlemata asjakohased taimetoitainete käitlemise tõhususe parandamine, turvasmuldade kaitse ning elurikkuse, eelkõige poollooduslike rohumaade (pärandniitude) ja maastikuelementide hoidmine ning taastamine. Nõustuda võib ka soovitusega tervislikuma ja kestlikuma toitumise osas.

Kokkuvõttes väärivad keskkonnahoiu seisukohast esile tõstmist järgmised soovitused:

• Parandada taimetoitainete kasutuse tõhusust ja vähendada nende kadusid;
• Kaitsta turvasmuldi;
• Toetada pärandniitude kaitsekorraldust, laiendada kasutuses olevaid alasid ning tagada nende kuulumine otsetoetuste jaoks abikõlblike alade hulka;
• Suurendada elurikaste maastikuelementide osakaalu põllumajandusmaal HPK 9 ja vabatahtlikult valitavate meetmete sihipärase rakendamisega.
• Arvesse tuleks võtta ka soovitust loomade heaolu parandamise ja pestitsiidide riskide ohjamise osas, samuti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sihipärasemat toetamist.

Euroopa Komisjoni ettepanekuid Eestile koos Eesti põllumajanduse ja maaeluarengu analüüsiga saab lugeda Euroopa Komisjoni kodulehelt (inglise keeles).

Kõikidele EL liikmesriikidele antud soovitused ja olukorra analüüsid on kättesaadavad samuti EK veebilehel (inglise keeles)

Postituse autor: Alex Lotman, ELFi põllumajandusekspert

Mis on mis?

Euroopa Komisjoni soovitused ei ole kohustuslikud, ent kuivõrd ÜPP strateegiakava hakkab kehtima pärast selle heaks kiitmist EK poolt, on liikmesriigil mõistlik soovitustega arvestada.

ÜPP - Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, mis sai alguse 1962. aastal. ÜPP hõlmab ligi kolmandiku EL ühisest rahakotist. Praegu toimub ÜPP ümberkujundamine järgmiseks ELi eelarveperioodiks (2021-2027). Eestis on sellega seoses koostamisel ÜPP strateegiakava aastateks 2021-2027. Varasemaga võrreldes saavad riigid suurema iseseisvuse otsustada toetuste üle. Loe lisaks ka Euroopa Komisjoni kodulehelt   ja ELFi blogist “ Mis on katki? Ei rohkem ega vähem kui ELi mahukaim poliitika”. 

ÜPP strateegiakava koostamise edasine kulg - Maaeluministeerium on töörühmi kaasates saanud valmis meetmelehtede komplektiga, mis ministeeriumi hinnangul paistab olevat ammendav. Nendega on saanud tutvuda ka strateegiakava juhtrühm. Ilmselt peab ministeerium need nüüd üle vaatama, arvestades EK soovitusi. Loodetavasti saavad ka kodanikuühendused veel kaasa rääkida.

ÜPP reformi seis - triloogid ehk läbirääkimised Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja EK vahel on käimas, avalikku infot nende täpsema seisu kohta on napilt.