Kalafoor 2022: Läänemere kalade olukord pole paranenud
Eestimaa Looduse Fond (ELF) üheskoos Maailma Looduse Fondiga (WWF) on sel kevadel taas uuendatud oma kestliku kalatoidu juhist. Kalafoori nime all tuntud juhis tuli Eestis välja juba neljandat kevadet, andes siinsetele kalasõpradele ja kaupmeestele soovitused, millist kala või mereandi on jätkusuutlik süüa ja müüa. Kestliku kalatoidu juhist antakse välja kõigis Läänemere-äärsetes riikides. Juhises on jagatud liigid vastavalt seireandmetele, püügikohale ja -meetodile ning kalanduse majandamisele rohelisse, kollasesse ja punasesse kategooriasse.
Eelistama peaks kestlikku kodumaist kala
Tänavuses juhises on 66 liiki, millest rohkem kui pool (40 liiki) leiab rohelises kategoorias. Samal ajal aga, sõltuvalt püügipiirkonnast või meetodist, näitab Kalafoor lausa 53 liigi puhul punast tuld. Võrreldes eelmise aastaga iseloomustab tänavust kevadet stabiilsus - Eesti rannakalurite püütavate liikide olukord pole palju muutunud. Kalafooris on 23 liiki, keda püüavad ka kohalikud rannakalurid - suur osa neist kaladest on rohelises kategoorias. Kui tahame oma taldrikule kestlikult püütud kala, tuleks eelistada kahtlemata kodumaist kala.
Rannakalandusele olulisel räimel läheb Liivi lahes hästi ning selleaastased püügivõimalused on isegi tõusnud. Samal ajal aga on kadunud oluline turg - Ukraina - mistõttu võiks eestlane see aasta senisest enam rahvuskala eelistada. Mageveekalade olukord on parem, kuid varu halvenemise tõttu liikus Peipsi koha rohelisest kategooriast kollasesse.
Paljude kalavarude seisund on halb ja ülepüük on suur oht. Ülemaailmselt on tänapäeval ligikaudu 94 protsenti kõigist kaubanduslikest kalavarudest ülepüütud või püütud nende taluvuspiirini. “Olukorra paranemiseks on tarvis julgeid poliitilisi otsuseid, nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Osa kalade ülepüük ja kontrolli puudumine on endiselt suur probleem nii meie lähimeres kui ka kogu maailmas,” ütleb ELFi jätkusuutliku kalanduse ekspert Joonas Plaan. „Kui soovime Eesti rannikumere kalade olukorda parandada, tuleb üle vaadata lubatud püügivahendite hulk meie rannikumeres. Koos keskkonnamuudatustega peab muutuma ka rannakalandus, mitte ainult meie toidulaud,“ lisas Plaan.
Läänemere tursa ning angerja olukord endiselt väga halb
Tursk on jätkuvalt väga raskes olukorras. Sõltumata püügipiirkonnast või kalastusviisist näitab Kalafoor Läänemere ja Atlandi ookeani kirdeosa kalavarudele punast tuld. Vaid Barentsi merest või Fääri saartelt pärinev tursk on kollase tulega. Rohelises kategoorias turska ei leidu.
Angerjale näitab Kalafoor ainult punast tuld. Angerjas on kriitiliselt ohustatud liik ning senised püüded tema olukorda parandada ei ole kahjuks vilja kandnud. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu soovitas 2021. aasta sügisel igasugune angerjapüük ning kasvatamine lõpetada. Kuna paljudes Euroopa piirkondades on angerjapüük sotsiaalmajanduslikult oluline tegevus siis vajab see otsus nii Eestis kui mujal poliitilist tahet ja otsust.
Loobuge punases kategoorias olevast kalast
Kui me soovime näha kodumaist kestliku kala meie toidulaual ka tulevikus peame täpsemini järgima kust tuleb kala ning kuidas ta on püütud. Kodukokad, toiduketid ja restoranid saavad anda oma panuse, loobudes punase kategooria liikidest ja suurendades nende osakaalu, kellele Kalafoor näitab rohelist tuld.
Kalade heaolu mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas eutrofeerumine, kalandus, takistused rändeteedel, kiskjad, parasiidid, prügi veekeskkonnas ning viimasel ajal aina enam kliimamuutused. „Koos muutustega keskkonnas peab muutuma ka meie toidulaud. Igaüks peaks üle vaatama, kuidas läheb tema meeliskalal ning vajadusel selle asendama rohelises kategoorias oleva liigiga,” vastab Plaan küsimusele, kuidas tavainimene saab kalade heaolule kaasa aidata.
Erkroheline tuli põleb Läänemere võõrliikidele ja peenkalale, keda eestlane pigem ei ole seni harjunud sööma. Võõrkaladest võiks toidulaualt aina enam leida ümarmudilat või hõbekokre. Niisamuti peame hakkama väärindama peenkala nagu nurg, vimb või särg, keda seni on ennekõike loomadele söödetud või lausa metsa alla visatud. Koha, latikat või haugi eelistav kodukokk peaks ennekõike eelistama sisevetest püütud kala.
KALAFAKTID 2022 - olulisemad muudatused Kalafooris sel kevadel
Kilu (Sprattus sprattus), mida püütakse Skagerrakis, Kattegatis ja Põhjameres muutub roheliselt kollaseks. Kudekarja ning kalastussuremuse piirväärtused on ületatud. Kalavarud on drastiliselt langenud.
Peipsi järvest püütud koha (Sander lucioperca) liigub vähenenud biomassi tõttu rohelisest kollasesse.
Läänemeres õngejadaga püütud lõhe (Salmo salar) läheb ebaefektiivse majandamise ja nõrkade varude tõttu kollasest punaseks (kasvatatud lõhe on kollane).
Hiidlest, sinine hiidlest (Reinhardtius hippoglossioides) mida püütakse Atlandi ookeani loodeosas, muutub teadlaste soovitusi eiravate liigsete kvootide tõttu kollasest punaseks.
Lest (Platichthys flesus) Bornholmi meres võrkude ja traalidega püütakse kollasest punaseks. Kalapüügil on negatiivne mõju Läänemere tursale ja pringlitele ning probleem on kaaspüügi ja vette tagasi laskmisega.
Forell (Salmo trutta), Läänemeri vä Soome laht, muutub kollasest punaseks. Ebakindlad andmed laoseisu kohta. Kalade noorkalade ja muude liikide (mittesihtliikide) esinemine saagis.
Peipsi tindile (Osmerus eperlanus morfa spirinchus) näitab Kalafoor sel aastal ainult punast tuld. Sel aastal on tindivarud halvas seisus ning mistõttu 2022 aastal töönduspüüki ei toimu.
Keskkonnamärgised ei saa automaatselt rohelist tuld. Sellest aastast alates ei saa keskkonnamärgised nagu MSC ja ASC automaatselt rohelist tuld. ELF soovitab ennekõike valida rohelises kategoorias olevaid liike - ja teiseks valida sertifitseeritud kalatooted.
TAUSTAINFO
Kalafoor, on Eestimaa Looduse Fondii poolt eestindatud kestliku kalatoidu juhis, mis toetub WWFi samasisulisele juhendile. Juhend aitab tarbijatel, toidupoodidel ja restoranidel teha jätkusuutlikke mereandide valikuid, aidates kaasa ELFi tööle mereökosüsteemide kaitsmisel ja kalavarude ammendumise peatamisel.
Kalapüüki hinnatakse kolme kriteeriumi järgi: kuidas kalavarudel läheb, kas majandamine ja kontroll on tõhus ning milline on kalapüügi mõju ökosüsteemile (püügivahendid, kaaspüük jm). Kasvatatud liikide puhul hinnatakse, kust tuleb sööt, kuidas kultiveerimine toimub ja sellest tulenevat keskkonnamõju. Keskkonnatoksiinid ega saasteained ei ole hõlmatud.
Juhend kasutab fooritulesid: Roheline (hea valik), kollane (olge ettevaatlik) ja punane (ära tarbi). ELFi ja WWFi hinnangud ja nõuanded põhinevad avalikult avaldatud teaduslikel andmetel. Eesti Kalafooris on kasutatud ka Eesti kalateadlaste panust ja sisendit. Rootsis on juhis juba 20 aastat ilmunud, kujundades sealset kalaturgu ning kala söömisharjumusi.