Kilu ja räime seisund Läänemeres on halb

„Juba möödunud aastatel on seire- ja teadusandmed näidanud kilu ja räime asurkondade kahanemist ja vähest taastumist. See on suur probleem, kuna nad peaksid olema ühed peamised Läänemeres leiduvad kalaliigid,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert Joonas Plaan. Langustrend on olnud pikaajaline ja seda on mõjutanud suur püügisurve koos teiste teguritega, nagu vee temperatuuri tõus, madalam soolsus ja toidubaasi muutused, elupaikade kehvem seis, aga samuti võõrliikide ja ogaliku laiem levik. „Liiga suur hulk laevu ajab taga liiga vähest kala. Seda saab mõjutada kalanduse parema juhtimisega. Selle tõestuseks saame uhked olla väikese Liivi lahe populatsiooni üle, mis ainsana neljast Läänemere räimepopulatsioonist on heas seisus,“ lisas Plaan.

Oluliste söögikalade arvukuse kahanemine mõjutab nii Läänemere ökosüsteemi kui ka piirkonna kalandussektorit. Suurem osa kilupüügist suunatakse tööstuslikku töötlemisse, mitte vahetult inimtoiduks, samal ajal kui räime kasutatakse nii inimtoiduks kui ka kalajahu ja -õli tootmiseks, eeskätt vesiviljeluse söödaks.

Maailmameredest pärit mereandidega võrreldes läheb Eestist püütud kaladel endiselt paremini. „Kalasõprade rusikareegel võiks olla: kui on kodumaine, hooajaline, väike kala, siis on kestlik,“ pakkus Plaan. Kaugemalt pärit kalade puhul on abiks Kalafoor või mereanniga kaasas olev keskkonnasertifikaat, mis annab kindluse, et kala on püütud tervetest asurkondadest ning võimalikult väikese keskkonnamõjuga.

Räim ja kilu on suhteliselt vähese liigirikkusega Läänemere kaks peamist kalaliiki. Need populatsioonid on eristuvad ja ainulaadselt kohastunud Läänemere riimvette. Tippkiskjate saagi ning samal ajal loomsest hõljumist toituvate kiskjatena täidavad kilu (Sprattus sprattus) ja räim (Clupea harengus) Läänemere toiduvõrgus keskset rolli. Lisaks perioodidele, mil püügisurve on olnud väga suur, mõjutavad Läänemere söögikalu mitmed muud tegurid. Nende hulka kuuluvad kliimast tingitud muutused vee temperatuuris, soolsuses ja kihistumises, eutrofeerumine, elupaikade halvenemine ja reostus. Otsese mõjuga on ka hõljumi (planktoni) kättesaadavus, suurus ja liigiline koosseis. Samuti võivad samaaegset mõju avaldada konkurents teiste planktonitoidulistega, marja sattumine saagiks ning suhted kasvava ogalikupopulatsiooni ja invasiivsete liikidega.

Neljast räimepopulatsioonist näib üksnes Liivi lahe väike asurkond olevat heas ja stabiilsemas seisus. Botnia lahe ja Kesk-Läänemere asurkonnad on kiiresti vähenenud. Lääne-Läänemere kevadkudemise räime seisund on kriitiliselt kehv. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on sellele populatsioonile alates 2019. aastast andnud nullpüügi soovituse. Kuigi seda järgiti suuresti Läänemere majandamispiirkonnas, olid kvoodid Kattegatis ja Skagerrakis endiselt liiga suured, mis takistas asurkonna taastumist.

Kalafoor on Eestimaa Looduse Fondi eestindatud kestliku kala juhis, mis tugineb ulatuslikule seire ja teadustööle. Maailmas koondab kala- ja mereanni hinnanguid Maailma Looduse Fond (WWF). Kalafoor aitab tarbijatel, toidupoodidel ja restoranidel teha jätkusuutlikke mereandide valikuid, aidates seeläbi kaitsta mereökosüsteeme ja pidurdada kalapopulatsioonide kadumist. Eesti Kalafooris on kasutatud ka Eesti kalateadlaste panust ja sisendit. Kalafoori uuendatakse igal aastal vastavalt seirele ja analüüsidele.