Läänemeres on mitmed kalapopulatsioonid ülikriitilises seisus
Täna tulid välja värsked kestliku kala- ja mereanni juhendi Kalafoori uued hinnangud. Ulatusliku seire ja teadustöö toel koostatud ülevaate tulemused räägivad selgelt: suuremad ja aastaid ülepüütud kalaliigid on Läänemere vetest kadumas, näiteks angerjas ja tursk. Läänemere räime olukord on halvenemas ja endiselt on kehvas seisus Läänemere koha.
„Muutused Läänemeres ja mujal maailmameredes mõjutab olulisel määral meie toidulauda. Ülepüük, muutuv kliima ja Läänemere ökosüsteem puudutab kõiki osapooli kalandussektoris. Kui pikalt majandusele olulist turska või räime enam pole, siis seda püüda ei saa,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi ja Kalafoori eestvedaja Joonas Plaan. „Samal ajal on vetes väikest kala, võõrliike, mida me pole harjunud sööma. Seega, soovitus nii tarbijatele, püüdjatele kui ka müüjatele on lihtne – jätaks kriitilistele kalapopulatsioonid puutumata ja anname Läänemerele aega taastumiseks,“ lisas Plaan.
Kalade heaolu mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas veekogude eutrofeerumine ehk liigne toiteainelisus, takistused rändeteedel, kiskjad, parasiidid, prügi veekeskkonnas ja viimasel ajal aina enam kliimamuutused. Samuti on määravad kalanduse regulatsioonid ja poliitika.
Läänemere ümber on Kalafoori antud välja juba aastaid ja punase-kollase ja rohelise kategooria vahel jagunevat infot uuendatakse igal aastal vastavalt seire ja analüüside tulemustele. Kestlikud ehk roheliseks on märgitud kalaliigid, mille populatsioonid on heas seisus, püügimeetod on ökosüsteemi arvestav ja on rakendatud tõhusaid regulatsioone piirkonna kalandusele. Üleüldine soovitus on vältida kõiki punase kategooria kalu, nad ei ole kestlik valik.
Kalafoor on Eestimaa Looduse Fondii poolt eestindatud kestliku kalatoidu juhis, mis toetub Maailma Looduse Fondi (WWF) samasisulisele juhendile. Juhend aitab tarbijatel, toidupoodidel ja restoranidel teha jätkusuutlikke mereandide valikuid, aidates kaasa ELFi tööle mereökosüsteemide kaitsmisel ja kalapopulatsioonide kadumise peatamisel. Eesti Kalafooris on kasutatud ka Eesti kalateadlaste panust ja sisendit. Rootsis on juhis juba 20 aastat ilmunud, kujundades sealset kalaturgu ning kala söömisharjumusi.
Kalafoori viis rohelist ja viis punast valikut
Kestlik valik:
Räim, kes on püütud Pärnu lahest. Räime olukord Pärnu lahes on stabiilne. Samas on kahanenud räime populatsioonid mujal Läänemeres ning mujalt pärit räime tuleks vältida.
Ümarmudil, kes on võõrliigina konkurendiks Läänemere põlisliikidele. Ümarmudila arvukus on tõusuteel ning laienemas, mistõttu on võib teda eriti rohkelt just varasuvistel püükidel võrgust leida.
Nurg, särg, vimb ja muud väikekalad, keda on senimaani vähe meie köögis kasutatud, kuid keda leidub meie vetes palju.
Latikas, kes on pärit pärit Eesti sisevetest. Latika olukord Peipsi järves ja Võrtsjärves on hea.
Kilu, kes on püütud Läänemerest. Kuigi kilule näitab Kalafoor kollast tuld on tema olukord Läänemeres hea. Tema püüki tuleb piirata, et vältida raskes olukorras oleva avamere räime kaaspüüki.
Kalaliigid keda vältida:
Angerjas on kriitiliselt ohustatud liik kõikjal maailmas. Kalakasvatustest või sisevetest pärit angerjas on samuti kriitiliselt ohustatud kuna teda kasvatatakse loodusest püütud noorkaladest.
Tursk on kõikjal maailmameredes languses. Eriti kriitilises olukorras on Läänemere tursk. Ajalooliselt oluline majanduskala on pikalt ülepüütud ning vajab aega taastumiseks.
Koha, kes on püütud Läänemerest. Koha olukord on olnud juba aastaid halb ning varud on üleekspluateeritud.
Troopilised krevetid nagu tiigerkrevett, hiidkrevett kasvatamisel on tugev keskkonnamõju ja teadaolevalt on kasvatustes kasutatud orjatööjõudu. Menüüs võiks asendada nad väiksema arktilise krevetiga või muude alternatiividega.
Tundmatut päritolu kala. Kui müüja ei oska öelda, kust kala on pärit või kuidas ta on püütud, siis pigem väldi teda.