Läänemeresõbraliku taluniku 2023. aasta konkurss ootab osalejaid
Käesoleva aasta Läänemere-sõbraliku taluniku konkurss on avatud. Loodussõbralikud põllumajandajad on võtmetähtsusega meile hädavajaliku puhta veekeskkonna tagamisel. Konkurss on mõeldud tunnustamaks talunikke, kes enda tegevusega veekeskkonda leostuvaid toitaineid aitavad vähendada. Kandideerima on kutsutud nii väiksed kui suured, nii tava- kui ka mahetootjad. Keskkonda säästvad ja veekvaliteeti hoidvaid põllumajandustootjad oodatakse kandideerima kuni 9. aprillini.
„Toidutootmine mõjutab looduskeskkonda rohkem või vähem. Meie mere lämmastiku- ja fosforikoormusest pärineb suur osa põllumajandusest, kuid õigete töövõtetega saab iga põllumajandustootja enda jalajälge vähendada. Läbimõeldud majandamine ja nutikad lahendused aitavad hoida meie mere tervist, sest kogu Eesti asub Läänemere valgalal“ ütles Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi juht Aleksei Lotman. „Eestis on väga tublisid tegijad, keda siin julgustaks kandideerima. Senine kogemus on näidanud, et ega Eesti talunik liiga aktiivne enda nutikaid lahendusi kiitma pole. Kuid nii nii mahe- kui tavatootjate seas on meil kindlasti selliseid, kelle keskkonnasõbralikke lahendusi võiks laiemalt tunnustada,“ lisas Lotman.
Eelmine Läänemere-sõbraliku taluniku tiitel anti välja 2021. aastal. Eestis pälvi selle tunnustuse Airi Külvet Puutsa talust Jõgevamaal. „Minu tegutsemine on vahetult seotud looduskeskkonnaga, kus iga päev tegusten. Ilma toimiva tervikliku ökosüsteemita ei ole võimalik jätkusuutlikult kvaliteetset toitu toota. Loodan, et järjest enam meie kohalikke põllumajandustootjaid seda mõistavad ja julgevad nii sellel konkursil kui ka mujal enda häid praktikaid jagada,” ütles Külvet.
Põllumajandusel on suur mõju meie loodusele ja veekeskkonnale. Kui põllumajandusmaadelt leostub vette taimetoitaineid (nt lämmastikku ja fosforit), jõuavad need lõpuks meie siseveekogudesse ja ka Läänemerre, põhjustades eutrofeerumist ehk sinikute ja taimede ülemäärast kasvu. Biomassi lagunemine toob kaasa hapniku puuduse (nn surnud tsoonid) mere sügavamate osade põhjalähedases vees ja veekvaliteedi halvenemise kogu meres. Inimestele on see tajutav sinikute ja vetikate vohamisena, mis võib ohustada ka tervist. Senised meetmed lämmastiku ja fosfori ärakande piiramiseks ei ole terves Läänemere piirkonnas olnud piisavad, mistõttu mere seisund on endiselt kehv. Seetõttu korraldavad siinsed keskkonnaühendused rahvusvahelist konkurssi, et tunnustada tublisid talunikke ning anda võimalus jagada häid praktikaid nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel.
Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse Fondi ja teiste partneritega korraldab rahvusvahelist Läänemere-sõbralike põllumajandustootjate konkurssi 11 korda. Eesti läänemeresõbralikuma taluniku võiduga kaasneb 1000-eurone stipendium ja võimalus enda tegemisi kodu- ja välismaal tutvustada. Erinevalt möödunud aastatest ei valita sel korral rahvusvahelist üldvõitjat, kuna geopoliitiline olukord ei võimalda kaasata terve Läänemere valgal asuvaid riike.
Eestit varasematel aastatel rahvusvahelisel konkursil esindanud kohaliku konkursi võitjad on Puutsa talu Jõgevamaalt, Saareõue OÜ Pärnumaalt, Pajumäe talu Viljandimaalt, Konju mõisa mahetalu Ida-Virumaalt, Mätiku talu Pärnumaalt, Viraito OÜ Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt, perekond Tobreluts Põlvamaalt ja Saidafarm Harjumaalt. Viimane võitis ka rahvusvahelise konkursi üldvõidu 2013. aastal.