Maaeluminister Urmas Kruuse intervjuus ELFile: "Maaeluministeeriumi üks prioriteete on kestliku toidu tarneahela ülesehitamise toetamine."

Koalitsioonilepingus rõhutatakse mahepõllumajandussektori arengut ja mahemajanduse terviklikku arendamist. Vastavat vajadust otsustavalt suurendada mahetootmise mahtu rõhutavad ka Euroopa Liidu talust taldrikule ja elurikkuse strateegiad. Eestis on mahepõllumajandus pikemat aega edukalt kasvanud ning oleme seega Euroopa Liidus üks edukamaid riike, kuid praegu on paljud mahetootjad kriisis ja kaaluvad tagasipöördumist tavatootmise juurde. Kuidas plaanite tagada mahetootmise elujõu ja arengu üleminekuaastatel (2021-22) ning uue koostatava ÜPP strateegiakava kehtivuse ajal?

Euroopa Liidu talust taldrikule ja elurikkuse strateegiate ühe eesmärgi kohaselt majandatakse 2030. aastal 25% EL põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult. Eesti puhul on eesmärgi saavutamine realistlik. 2020. aasta andmete põhjal on Eestis mahepõllumajandusmaa osakaal kogu Eesti põllumajandusmaast peaaegu 23% (ehk 220 797 hektarit). Selle põhjal on Eestis umbes kolm korda rohkem mahemaad kui ELis keskmiselt (2018. aastal oli ELi keskmine 8%).

Samas on Eestile väljakutseteks eelkõige mahetoodete nõudluse ja sellega seoses turuosa suurendamine ning tarbija usalduse tagamine mahetoodete suhtes. Selleks, et mahetoodangule oleks turul nõudlus, on vajalik järjepidev teadlikkuse tõstmine mahepõllumajandusest, et tarbija oskaks paremini teha teadlikke valikuid. Täiendavalt saab nõudlust kasvatada eelistades mahetoidu pakkumist avaliku sektori asutustes, avalikel sündmustel ning koolides ja lasteaedades.

Lisaks on mahetootmise puhul oluline, et järelevalvevõimekus käiks sektori kasvuga käsikäes, et tagada mahetoodete usaldusväärsus tarbijate silmis.

Suurte riikide puhul tähendab ka ainult mõneprotsendiline mahemaa kasv olulises mahus toodete lisandumist EL maheturule ehk suureneb märgatavalt konkurents ja hinnasurve turgudel, kus ka meie tootjad opereerivad. Seega, kui eesmärk 25% mahemaad peaks kogu EL-tasandil edukalt saavutatama, võib see Eesti kontekstis tähendada hoopis väljakutsena olemasoleva mahemaa säilitamist.

ÜPP strateegiakava 2021-2027 mahepõllumajandustootjatele suunatud toetusskeemid on praegu koostöös sektoriga väljatöötamisel. Uut perioodi ette valmistades püüame kujundada toetusskeemid, mis võimaldavad praegustel tootjatel jätkata mahetootmisega ning aitavad kaasa ka sektori edasisele laienemisele. Kavandatavaid muudatusi võrreldes käesoleva toetusperioodi meetmetega on mitmeid. Plaanides on ka võimalikud lahendused, millega ka mahetootjatele avada juurdepääs ka teistele sobilikele keskkonnameetmetele. Seega järgmisel teotusperioodi toetuste tingimused ja toetuste määrad kindlasti muutuvad ja seda eelkõige eesmärgil meetmeid lihtsustada ja kaasajastada.

Eestis on väetiste ja pestitsiidide kasutus hetkel veel keskmiselt madalam kui enamuses Euroopa Liidu riikides. Samas näitab see selget kasvutrendi, mis juba täna on viinud intensiivsemad tootjad üsna võrreldavaks Euroopa keskmisega. Selle tõttu on halvenenud põhjavee olukord nitraaditundlikul alal ja rannikuvete seisund. Euroopa Liidu talust taldrikule ja elurikkuse strateegiad näevad ette ambitsioonikad eesmärgid pestitsiidide ja taimetoitainete poolt põhjustatud keskkonnariskide ohjeldamiseks. Koalitsioonileppes on samuti kirjas eesmärk toetuste abil suurendada keskkonnahoidu. Milliseid meetmeid näete ÜPP strateegiakavas pestitsiidide ja väetiste kasutamisega seotud riskide maandamiseks?

ÜPP strateegiakava kaudu kavandame mitmeid sekkumisi, mille tulemusena on võimalik vähendada pestitsiidide ja väetiste kasutamisega seotud keskkonnariske:

Kavatseme jätkata keskkonnasõbraliku majandamise ning keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetustega, mis sisaldavad mitmeid erinevaid nõudeid, millega soodustame keskkonnahoidlikku põllumajandustootmist. Nende nõuete hulgas on näiteks otsene piirang glüfosaadi kasutamisele ning uue nõudena sama kalendriaasta jooksul sama taimekaitsevahendi kasutamise piirang samal põllul. Lisaks vähendavad pestitsiidide ja väetiste kasutamise vajadust või kasutamisega seotud keskkonnamõju mitmed teised nõuded, näiteks viljavaheldus, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, mullaproovid ja põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustava abivahendi kasutamine.

Talvise taimkatte ja vahekultuuride toetust kavatseme rakendada eraldi ökokavana, mis võimaldab seda taotleda ka tootjatel, kellel ei ole keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohast kohustust.

Otseselt väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide maandamiseks kavandame oluliselt laiendada põhjaveekaitse toetust ning uue sekkumisena lisandub pinnaveekaitse toetus. Mõlema sekkumisega soodustame veekaitseliselt tundlikes piirkondades põllumaa hoidmist rohukamaras.

Samuti soovime rakendada lupjamise toetust. Lupjamine võimaldab parandada taimetoitainete omastamist ning koos sellega vähendada nende leostumist veekogudesse.

Ökoalade ökokava kaudu soodustame maastikuelementide ja rohumaaribade säilitamist ja rajamist ning keskkonnasõbralike majandamispraktikate kasutamist, nagu lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvatamine ja maa sööti jätmine. Ökoaladel ei ole lubatud tootmine ning on keelatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid.

Uuel perioodil jätkuvad mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetused. Lisaks soodustame eraldi ökokava kaudu puhverribade rajamist mahe- ja tavapõllu vahele.

Keskkonnainvesteeringutega soodustame erinevate tehnoloogiate kasutamist, mille tulemusena on võimalik parandada sõnnikukäitlust ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise tõhusust.

ÜPP strateegiakava ja selle sekkumised on väljatöötamise etapis ja võivad muutuda, seega tuleks eelnevat käsitleda kui esialgseid ideid, kuidas ÜPP keskkonnaeesmärke saavutada ja meie endi keskkonna väljakutseid lahendada.

Koalitsioonilepe rõhutab mitmel pool kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärki. Selle saavutamiseks peavad pingutama kõik sektorid, mitte ainult energeetika ja transport. Näiteks on põllumajandusega seotud emissioonid põllumajandusmasinate tööst, põllumuldadest ja sõnnikust ning mineraalväetiste kasutamisest. Ka talust taldrikule strateegia rõhutab vajadust vähendada põllumajanduse kliimamõju. Milliseid meetmeid kavatsete ÜPP strateegiakavas rakendada põllumajandustootmise kliimamõju vähendamiseks? Näiteks, kas on kavas lõpetada rohupurustamise toetamine, mis kulutab kütust midagi tootmata või kavatsete rakendada senisest tõhusamaid meetmeid turvasmuldade kaitseks? Kui jah, siis milliseid? Milliseid meetmeid plaanite rakendada sõnniku ja mineraalväetiste kasutusest tulenevate emissioonide vähendamiseks?

Põllumajandus, sõltudes väga suurel määral ise kliimast, saab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki täita mitmete tegevuste kaudu. Juba praegu rakendatakse ÜPPst erinevaid keskkonna- ja investeeringumeetmeid, järgmisel perioodil on neid ÜPP strateegiakavas plaanis veelgi enam.

Jätkame mullakaitsetoetusega, et soodustada turvasmuldade harimise asemel nende kasutamist rohumaana, mis aitab oluliselt CO₂ heidet vähendada.

Mitmeid piiranguid rakendame ka maaparandusega seotud tegevustes. Põllumajandusmaal paiknevat kuivendussüsteemi võib korrastada, kui üle 50% kavandatavast alast ei paikne turvasmuldadel ega tõsteta turvasmuldadel paikneva kuivendussüsteemi kuivendusintensiivsust. 50% piirangu puhul peab arvestama kogu maaparandussüsteemide maa-alaga ja selle tervikliku toimimisvõimega, sest maaparandussüsteem ise ei pruugi paikneda ainult turvasmuldadel.

Metsanduse taristus sekkumises ei toetata uue kuivendussüsteemi ehitamist. Samuti ei tohi kuivendussüsteemi rekonstrueeritavast alast üle 30% moodustada raba ega siirdesoo kasvukohatüübiga metsamaa.

Süsiniku sidumise ja metsa kasvu kiirendamiseks toetame hooldusraiete (valgustus- ning harvendusraied) õigeaegset läbiviimist.

Mitmed eelmise küsimuse vastuses toodud sekkumised ja nende nõuded panustavad ka kliimamuutuste leevendamisse. Näiteks happeliste muldade lupjamine aitab suurendada mulla süsiniku sidumise potentsiaali. Lisaks toetatakse sekkumistega selliste maaharimispraktikate viljelemist ning kultuuride kasvatamist, mis KHG heidet vähendavad. Et vähendada mineraalväetiste kasutamisest tulenevaid emissioone, kavandame toetustega soodustada täppisviljelust.

Investeeringutoetustega oleme ette näinud veel toetused sõnnikuhoidlate katmiseks, sõnniku sisestuslaotuse seadmete ostmiseks, põllumajandusettevõtete keskkonnasõbralike taastuvenergialahenduste rajamiseks ja energiakokkuhoiuks ning vastava tehnoloogia turule tulemisel biometaanil sõitvate traktorite soetamiseks.

Ühe negatiivse näitena toote rohupurustamise toetamise, mis kulutab kütust midagi tootmata. Uuel perioodil peab kehtestama põllumajandusliku tegevuse mõiste sellist raamistikku järgides, kus põllumajanduslik tegevus koosneb kahest osast – nii põllumajandustoodete tootmisest kui ka põllumajandusmaa hooldamisest selliselt, et seal oleks võimalik toitu toota. Seega peab kõigil põllumajandusliku tegevuse tegijatel olema võimalus valida põllumajandusmaa harimiseks ja hooldamiseks sobilikke harimisviise.

Samuti ei ole meil plaanis nõuda edaspidi põllumajandusmaa hooldamisel konkreetseid hooldamise tähtpäevi. See peaks võimaldama iga-aastase tähtajalise hooldamise asemel rohumaid elupaikade kaitsmise eesmärgil hiljem niita või jätta rohumaad mõnel aastal niitmata või hekseldamata. Valikud, millal ja mil viisil maa põllumajanduslikus korras hoida, jäävad maa kasutajatele. Oluline on, et maa oleks hooldatud nii, et seda saab vajadusel põllumajandustoodete tootmiseks kiirelt kasutusse võtta.

Mida Te plaanite teha veel sel aastal selleks, et Eesti toidusüsteem, toiduga varustatus oleksid jätkusuutlikud ning samal ajal oleksid tagatud inimeste hea tervis ning keskkonnaseisund ei halveneks?

On selge vajadus süsteemse muutuse järele toidu tarneahelas ja inimeste toitumises. Toidusüsteemid peavad muutuma kestlikumaks ning Eesti inimeste toit peab olema täisväärtuslik ja ohutu, et inimesed püsiksid terved. On vaja vähendada toidu tootmise keskkonna jalajälge säilitades samaaegselt Eesti toidusektori konkurentsivõimet. Tõhusam looduslike ressursside kasutus, vähendatud jäätmeteke, lühike tarneahel, kestlik transport, teadlik tarbija, teavitustegevus ja võimalus jõuda nt läbi tervisliku koolitoidu kõigi lasteni panustavad Eesti inimeste heaolu tõstmisesse.

Maaeluministeeriumi üks prioriteete on kestliku toidu tarneahela ülesehitamise toetamine, mistõttu näeme vajadust teemale suuremat tähelepanu osutada ja teeme ettepaneku toidusüsteemi puudutavate väljakutsetega tegelemiseks võimestada juba olemasolevat struktuuri ning kasutada Toidupoliitika laborit [1] laiemalt toidupoliitika mõttekojana, kuhu alla koondaksime muuhulgas nii pakendi, tervisliku toitumise kui toidu raiskamist ja annetamise toiduohutuse poolt puudutavad ühised tegevused.

Pikemalt ette vaadates näeme head võimalust koostööst sünergiat luua ka uuringute tellimisel ja teadustegevust planeerides.

Teiseks oluliseks teemaks peame riskihindamise teaduspõhisuse edendamist. Selleks on Maaeluministeeriumis juba tehtud ettevalmistused Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi töö laiendamiseks. Laboratooriumi tegevusvaldkonda lisandub toiduohutuse ja loomatervise valdkonna riskide hindamine, riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine järelevalveametkonnale ning poliitikakujundajatele.

Uus riskihindamise osakond võimaldab tugevdada sõltumatut ja läbipaistvat riskide hindamise ja teavitamise senist süsteemi, tagades, et riigi poolt tehtavad otsused toetuks veelgi tugevamalt teadusandmetele. Oluliselt rohkem pööratakse tähelepanu toiduohutuse riskidega seotud teabe vahetamisele järelevalveametnike, teadlaste, poliitikakujundajate, käitlejate ning tarbijate vahel.

Osakonna komplekteerimine, uute töötajate koolitamine ja koostöö käivitamine on plaanitud lõpule viia selle aasta jooksul. Üleminekuajal jätkab teaduspõhiste hinnangute andmisega Eesti Maaülikool, et see tegevus riiklikul tasemel ei katkeks. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi koostööpartnerid riskide hindamisel saavad edaspidi olema teadlased maaülikoolist ja teistest Eesti teadusasutustest.

Kavandame lisaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava toetusmeetmetele ka EL 2021-2027 finantsperioodiks ettevalmistamisel oleva Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava toetusmeetmeid kasutada kalanduse kui ühe toidutootmisega tegeleva sektori konkurentsivõime tõstmiseks, et muuhulgas panustada toiduga kindlustatusse ja toetada investeeringuid keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamiseks, töötingimuste parendamiseks, innovatsiooni, tootearendusse jne. Olukorras, kus majanduslikult olulisi looduslikke kalavarusid juba kasutatakse maksimaalsel võimalikul jätkusuutlikul tasemel, on merekeskkonda säästva avamerevesiviljeluse arendamine toodangu mahu suurendamiseks ja toiduga varustatuse kindlustamiseks üheks võimaluseks.

Koalitsioonileppes on kirjas, et värske valitsus toetab “kodumaise kalanduse kestlikkust". Eesti rannakalandusest pärinev kala on ka keskkonnaorganisatsioonide hinnangul suuresti kestlik. Ometi on Maaeluministeerium algatanud kampaania “Kala kõlab hästi”, mis on suunatud imporditud masskala promomisele. Kuidas plaanite tagada kodumaise kalanduse kestlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse, mida nõuab ka ühine kalanduspoliitika, millega Eesti liitunud on?

Kampaania “Kala kõlab hästi” eesmärk on suunata inimesi tarbima rohkem kala. Kampaania arvestab värske kala hooajalisuse ja kättesaadavusega. Inspireerime laiemalt tarbima ka kogu kalatoodete valikut, mis on kättesaadav aastaringselt, sissetulekutest ja asukohast sõltumata. Kodumaise kalanduse kestlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse tagame nii kalavarude jätkusuutliku kasutamise ja selleks vajalike kalavarude kaitsemeetmete kehtestamise kaudu kui ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetusmeetmete elluviimise kaudu, millega panustame nii kalavarude olukorra parandamisse kui ka kalandussektori konkurentsivõime edendamisse.

Poollooduslikud kooslused on valdkond, kus keskkonnakaitse ja maaelu edendamine saavad teineteist oluliselt toetada, kuna tegemist on põllumajandusliku tegevusega, mis otseselt toob kaasa suurt looduskaitselist kasu. Seal on võimalik toota näiteks kvaliteetset liha, samal ajal hoides ja taasluues kaitstavate liikide elupaiku. Teaduslikud analüüsid näitavad, et kuigi oleme saavutanud pärandkoosluste taastamisel ja nende kaitse korraldamisel märkimisväärset edu, on senitehtu selgelt ebapiisav. Pärandkoosluste hoiu tõhus arendamine aitaks kindlasti täita koalitsioonileppes olevat lubadust toetuste abil suurendada põllumajanduses keskkonnahoidu. Kuidas on Teil kavas seista selle eest, et meie pärandniidud oleksid vääriliselt hinnatud ja nende majandamine ning taastamine toimiks tõhusalt ja jätkusuutlikult?

Taastatud ja hoolduses olevate poollooduslike koosluste pindala suureneb igal aastal vastavalt sellele, kui palju pärandniite taastatakse ja nende hooldamist niitmise või karjatamise teel alustatakse. Taastamisest tulevate ja hooldusesse minevate pärandniitude pindala on tõusutrendis tänu makstavatele hooldustoetustele ning selgitustööle pärandniitude olulisusest elurikkuse toetajatena ja maastikulise mitmekesisuse suurendajatena.

ÜPP uue perioodi strateegiakava väljatöötamisel kaasati pärandniitude hooldamise sekkumise väljatöötamise protsessi nii niitude hooldajad ja keskkonnaorganisatsioonid kui ka keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet, et hooldustoetuste tingimustel oleks veelgi suurem positiivne mõju pärandniitude liikidele ja elupaikadele ning need oleksid atraktiivsemad ka niitude hooldajatele.

[1] Eesti toidupoliitika labori kutsusid 2019.a. märtsis ellu Sotsiaalministeerium ja Maaeluministeerium Euroopa Komisjoni rahastatud programmi Horisont 2020 projekti Fit4Food2030 toel, et tagada koordinatsioon ja ladus koostöö Eesti toidupoliitika kujundamisel. Labori eesmärk on edendada toidusüsteemi teaduse ja innovatsiooni abil.

Eestimaa Looduse Fondi põllumajanduseksperdi Aleksei Lotmani ja säästliku kalanduse eksperdi Joonas Plaani kommentaarid maaeluministri vastustele:

Hindame kõrgelt, et värske minister võttis vaevaks meie küsimustele vastata, aitäh!
Lisame mõned punktid, millele tahaks eraldi veel tähelepanu juhtida:

Mahetootmise osas küsisime otsesõnu kavade kohta teha midagi lähitulevikus ehk üleminekuaastatel (2021-22), sest mahetootjate sõnul  on praegune olukord kriitiline. Strateegiakava osas refereerib vastus täna teadaolevat olukorda kava ettevalmistamisel ega lisa sellele midagi uut, kuigi koalitsioonilepet lugedes võinuks seda loota. Positiivseks tuleb lugeda lauset "Täiendavalt saab nõudlust kasvatada eelistades mahetoidu pakkumist avaliku sektori asutustes, avalikel sündmustel ning koolides ja lasteaedades", ent hea meelega oleks oodanud enam konkreetsust, kuidas seda kavatsetakse teha, näiteks kas kavatsetakse muuta mingeid õigusakte.

Vastus pestitsiidide ja väetiste kasutamise vähendamise plaanide kohta sisaldab meetmeid, mis on praegu ÜPP strateegiakava väljatöötamisel „laual“. Esimesena leiab nimetamist keskkonnasõbralik majandamine (KSM), mis on praktiliselt samasugune kui eelmiste Maaelu arengukavade samanimeline meede. KSM on väga populaarne ka täna, kuid ei ole suutnud pöörata kasvava kemiseerimise trendi meie põllumajanduses. Ülejäänud meetmete seas, mis üles loetletakse, on tõesti mõned uued, mida täna Maaelu arengukavas ei ole. Need uued meetmed on vajalikud, ent pole sugugi selge, et need oleksid piisavad. Väetiste osas puuduvad tänaseks väljapakutud meetmete seas sellised, mis suurendaksid taimetoitanete kasutustõhusust ja vähendaksid nii nende ülejääki. Vastus taimetoitainete kasutustõhusust ammendavalt ei käsitle.

Kliimaneutraalsuse saavutamisega seonduvalt loetletakse neid meetmeid, mis on ÜPP strateegiakavas ministeeriumi poolt ette valmistatud. Turvasmuldade rohumaa alla viimise meede on ka tänases maaelu arengukavas (MAK) olemas. Paraku puudub meede veetaseme tõstmiseks, milleta vaid rohumaa alla viimine on piiratud mõjuga. Vaieldav on harvendusraiete esitlemine kliimameetmena. Raie käigus säilitatavad puud kasvavad harvenduse järel tõepoolest kiiremini ja seovad nii rohkem süsinikkku, ent hektari kohta võib sidumine hoopis väheneda: puid on pärast raiet vähem ja säilitatavate puude suurem süsiniku sidumine ei kompenseeri puude üldise arvu languse mõju.

Vastustest maaeluministeeriumi värskele kampaaniale „Kala kõlab hästi“ selgub, et eesmärk on suurem kalatarbimine, kuid jääb ebaselgeks, kuidas on see seotud kodumaise kalanduse kestlikkusega. Seega võibki sedastada, et kodumaise kalanduse säästvasse arengusse panustab kampaania pigem kaudselt. Juhul kui kampaaniast eemaldatakse ohustatud liigid, võib loota, et kampaania mõju keskkonnale on minimaalne ja eestlased hakkavad rohkem kodumaist kala tarbima.

Pärandniitude osas kajastab vastus adekvaatselt ÜPP strateegiakava väljatöötamise seisu, kuid ei sisalda värskeid ja konkreetseid ideid, kuidas seniseid kitsakohti ületada.