Maaülikooli dotsent Eve Veromann: mitmekesiste põlluservade ja -saarte säilitamine ja taastamine tagab jätkusuutliku tootmise põllumajanduses

Paljud teadusartiklid tõestavad, et maastikuelemendid (nagu näiteks puudetukad, niidulapid, kiviaiad, põlluservad, kraavikaldad, märjad lombid jne) ei suurenda kahjurite ega umbrohtude hulka põldudel. Näiteks värske ülevaatlik uurimistöö (avaldatud augustis 2020. a. ajakirjas Ecology Letters), kuhu olid kaasatud ka Eesti andmed näitas, et maastikuelemendid aitavad oluliselt kaasa nii tootmispõldude tolmeldamisele kui ka looduslikule kahjuritõrjele (Albrecht et al., 2020). Selgus, et tolmeldamine vähenes lineaarselt koos maastiku lihtsustumisega, ent seevastu suurenes põldudel umbes 30%, kui põllud piirnesid enam kui kolme aasta vanuste õitsvatest taimedest rohtsete ribadega. Looduslike vaenlaste abil suurenes kahjuritõrje sellistel põldudel umbes 16% võrreldes põldudega, millel mitmekesist ääreala ei olnud. Maastikuelemendid ei tõstnud kahjurite arvukust põldudel üheski uuringus osalenud uurimisalal (Põhja-Ameerikas, Euroopas, Uus-Meremaal, kokku 868 uurimisala) (Albrecht et al., 2020).

Eelmisel aastal ajakirjas Science Advances avaldatud globaalne uuring tõestas, et maastiku lihtsustumine vähendas looduse hüvesid pakkuvate organismide liigirikkust ja sellega koos ka nende hüvede pakkumist. Umbes kolmandik maastiku lihtsustumisega seotud tolmeldamise vähenemise põhjustest oli seotud tolmeldajate liigirikkuse vähenemisega (Dainese et al., 2019). Sarnane negatiivne mõju oli veelgi suurem kahjuritõrje osas, kus kahjurite looduslike vaenlaste liigirikkuse vähenemise põhjus oli 50% ulatuses seotud maastiku lihtsustumisega. Sama uurimuse üks üliolulisi tulemusi oli see, et maastikuelementide vähenemine põllumajandusmaastikus tõi kaasa lumepalli efektina järjest uusi liigirikkust ja arvukust negatiivselt mõjutavaid tegureid, mis lõppkokkuvõttes vähendasid saagi suurust (Dainese et al., 2019). Seega säilitades ja taastades maastikuelemente põldude ümber ja/või sees, saame suurendada saagi suurust toetudes looduse hüvedele ja vähendades taimekaitsevahendite kasutamist. Pywell jt (2015) läbiviidud uurimus näitas, et intensiivselt tootmispõllult kuni 8% suuruse ala tootmisest eemaldamine poollooduslike alade loomiseks ei vähendanud sellelt põllult saadava saagi suurust. Vastupidi, saagi suurus isegi kasvas, kui tegu oli putuktolmlemist vajava kultuuriga (Pywell et al., 2015). Uurimused on näidanud ka seda, et pestitsiidide kasutamist põllukultuuridel saaks vähendada umbes 42% ilma, et see saagi suurust mõjutaks (Lechenet et al., 2017).

Uue EL roheleppe valguses on põllumajandusmaastiku mitmekesisuse taastamine ja säilitamine võtmeküsimus põllumajanduse kestlikumaks muutmiseks ja uue perioodi toetusmeetmed peaksid põhinema mitmekesisuse loomisel ja säilitamisel põllumajandusmaastikus.

Postituse autor: Eve Veromann, Eesti Maaülikooli rakendusentomoloogia dotsent.