Pärandniitude silmapaistvateks majandajateks nimetati Ulvi ja Tiit Uusoja, Ülle Tamm ja Viljar Ilves

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et kõik laureaadid on lisaks eeskujule pärandniitude hooldamisel panustanud ka kogukonna tegemistesse ning valdkonna arengusse. „Kõik nad paistavad silma siira pühendumusega ning loodushoidliku mõtteviisi ja tegutsemisega. Eesti looduse elurikkuse taastamisel ja hoidmisel oleme suure tänu võlgu just sellistele sädeinimestele,“ tõdes Vakra. 

Ulvi ja Tiit Uusoja on Hiiumaa pärandniitude pikaaegsed ning pühendunud hooldajad, kes alustasid oma tegevust 1990ndatel ja majandavad nüüdseks üle 100 hektari poollooduslikke kooslusi, millest enamuse moodustavad rannaniidud. Nad on aastate kaupa oma maid korralikult karjatanud ning hoidnud veepiiri valdavalt pilliroovaba - just nii, nagu sealsele elustikule vaja. Aastaid on nad võõrustanud Eestimaa Looduse Fondi talgulisi. Enda teadmisi jagavad nad lahkelt ka teistega, olles hinnatud koostööpartnerid nii kogukonnale kui ka ametkondadele. Oma töös ja suhtlemises on nad kohusetundlikud, korrektsed ja abivalmid. Nende jaoks on oluline nii kord paberimajanduses kui ka majandatavatel aladel. 

Ülle Tamm hooldab pärandniite Manilaiul. Ta on andnud olulise panuse I kaitsekategooria juttselg-kärnkonna elupaikade säilitamiseks, olles üks esimesi, kes oli nõus paarkümmend aastat tagasi võtma enda hoole alla šoti mägiveised ja lambad, kes hakkasid väheseid säilinud kõre elupaiku korras hoidma. Ülle ulatab oma abikäe kõigile saare pärandkoosluste hooldajatele ning tema sotsiaalmeediapostitused maaelust ja loomakasvatusest ning maalilised pildid rannaniidust, loomadest ja taimedest peegeldavad suhtumist nii oma loomadesse kui ka kogu ümbritsevasse loodusesse. 

Viljar Ilves on suurepärane näide südamega looduskaitsele pühendunud pärandniitude hooldajast, kes osaleb hooldusprotsessis nii praktiku kui ka kaasamõtleja ja –rääkijana. Kõik selleks, et niitude kui looduskaitseliselt väärtuslike elupaikade seisund oleks võimalikult hea, alade majandamine jätkusuutlik ning šoti mägiveiste elutingimused priimad. Piirkonna suurima hooldajana niidab ja karjatab ta alates 2016. aastast ligikaudu 442 hektarit pärandniite, millele lisandub 350 hektarit taastamises olevaid alasid. Karjatamise kõrvalt teeb ta koostööd kaitseala loodusväärtusi uurivate teadlastega ning on esitanud mitu ettepanekut alade teaduslikuks uurimiseks. Ta on osalenud nii ornitoloogilistel kui ka botaanilistel välitöödel ja tunneb oma alade elustikku väga hästi. 

Eestis tegutseb üle 800 pärandniidu majandaja, kes hooldavad ja taastavad ligikaudu 42 000 hektarit pärandniite. Ettepanekuid tunnustust väärivate pärandniitude majandajate kohta tegid nii Keskkonnaameti spetsialistid kui ka looduskaitseorganisatsioonide esindajad. Žürii valis 13 nominendi hulgast kolm parimat pärandniidu majandajat ja tunnustas neid eile, 17. veebruaril peetud tänuõhtul. Vaata järele tänuõhtu salvestust koos sisutiheda aruteluga pärandniitude hooldamise ja tuleviku teemal ning Duo Ruudu esinemisega. 

Tänuõhtu toimus ametkondade, ülikoolide ja vabakonna ühisprojekti „Loodusrikas Eesti“ raames, mille eesmärk on taastada ja kaitsta Eesti maastikke ning ökosüsteeme ja parandada Eesti metsades ning põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundit. Projekti juhib Keskkonnaministeerium ning selle rahastaja on Euroopa Liidu LIFE’i programm.