Sirp: Planeedisõbra foor
Ajalehes Sirp ilmus ELFi keskkonnasõbraliku toidu projektijuhi Silja Kana ja säästliku kalanduse eksperdi Joonas Plaani artikkel toidu keskkonnamõjust ning toidufoor.ee-st, mis aitab keskkonnasõbalikemaid valikuid teha.
Keskkonna ja looduse kaitsmisest on saanud sage kõneteema. Harjumuspärastest teemadest nagu prügi sortimine, energia säästmine, elurikkuse hoidmine on jõutud tarbimisvalikuteni. Aina enam sõltub planeedi tulevik sellest, millised on igaühe ostuotsused. Millised valikud on keskkonnale paremad? Kui palju võib liha süüa, et jääda planeedisõbralikuks? Kas eelistada loodusest püütud kala või kasvanduse kala? Milline on toidu päritolu ning transportimisest tulenev CO2 heide? Valikuid on peadpööritavalt palju ja ei ole sugugi kerge aru saada, millised neist on kestlikud. Kuid püssi pole mõtet põõsasse visata. Maailma Looduse Fond (World Wide Fund for Nature, WWF) on juba aastaid kasutanud metoodikat, mis annab valgusfoorivärvidega selge lihtsa vastuse, milline kala- või lihatoode on keskkonnasõbralik ning mis tuleks letile jätta.
Elutsükli algus – tootmine on peamine
Mõeldes toiduainete tootmisele on põhitähtis mõista, kust ja kuidas toit meile jõuab: millised on sisendid, mismoodi toodetakse ning mis tuleb lõpptoodanguna. Arvesse tuleb võtta kogu ahel, sest alles siis saab öelda, millised tootmis- või püügiviisid annavad kõige kestlikumaid tulemusi. Rääkides toiduainete tootmise keskkonnamõjust tuuakse enamasti esmalt välja kliimamõju. Umbes kolmandik inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaasidest pärineb toiduainetööstusest. Kui see mõju omakorda osadeks jagada, selgub, et ühe kolmandiku annab toiduainete töötlemine, transport ja pakendamine ning kaks kolmandikku on seotud põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja maakasutusega.