Tartu Ülikooli teadurid Sirbis: Glüfosaadisaaga jätkub
Tartu ülikooli makroökoloogia kaasprofessor ning tippkeskuse „Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes“ liige Tsipe Aavik ning Tartu ülikooli entomoloogia teadur, projekti „Mesilaste hukkumise vähendamise võimalused“ liige Virve Sõber kirjutavad Sirbis, et hiljutise raporti järgi on Eesti põllumajanduses kasutatavad glüfosaadikogused tavapõllumajandusmaa pindalaühiku kohta Euroopa keskmisest kõrgemad.
.jpg "Lihtsustuv maastikustruktuur, sh püsiva mitmekesise taimestikuga põlluservade kadumine, viib põllumajandusmaastikest võimalused kahjurite biotõrjeks ning tolmeldavad putukad. Fotod: Tsipe Aavik, 2020")
Autorid annavad Sirbile kirjutatud lugudes ülevaate selle kohta, kas pärast artiklisarja ilmumist on toimunud mingeid muutusi glüfosaadi kasutuses ja regulatsioonides. Samuti heidetakse pilk sellele, mida öeldakse uusimas teaduskirjanduses glüfosaadipreparaatide keskkonna- ja terviseriskide kohta.
Kaheosalise artikliseeria esimeses osas kirjutavad Aavik ja Sõber, et "hoolimata täienevast teadmistepagasist pestitsiidide (sh taimekaitsevahendite) kahjulike mõjude kohta on nende kemikaalide, sh glüfosaadi, kasutamine Eestis viimase kümne aasta jooksul üha kasvanud. Glüfosaat on põllumajanduses laialt kasutatav umbrohutõrjevahend, mis on peale sihtorganismiks olevate taimede mürgine ka paljudele teistele organismirühmadele. Paar aastat tagasi avaldas professor Ülo Niinemets Sirbi veergudel põhjaliku ülevaate glüfosaadi kui ühe nii maailmas kui ka Eestis enim kasutatava pestitsiidi keskkonna- ja terviseriskidest, sh selle võimalikust kantserogeensusest."
22. jaanuaril 2021 ilmunud jätkuloos kirjutavad autorid muu hulgas pestitsiidide piirnormidest ning sellest, kas alla piirnormi jäävad väärtused on ohutud või mitte. "Et pestitsiididele ja teistele keskkonda ning põhjavette jõudvatele ja selle kaudu meie joogivee kvaliteeti mõjutavatele saasteainetele on kehtestatud piirnormid, mille ületamine võib põhjustada tervise- ja keskkonnariske. Kui leitud jäägid jäävad alla piirväärtuste, tekib kergelt usk, et selline joogivesi või toit on organismile täiesti ohutu. Glüfosaati on esitletud kui ühte kõige ohutumat pestitsiidi, mida võib ilma suuremaid terviseriske kartmata kasutada märkimisväärselt rohkemgi, kui keskkonnale ja joogiveele seatud piirnormid ette näevad. Siiski tekib kohe mitu „aga“. Esiteks, need piirnormid on üldjuhul paika pandud katsete põhjal, millega hinnatakse põhitoimeaine mõju ilma toimeaine organismi jõudmist soodustavate lisaaineteta. Lisa- ja toimeainete segud aga võivad, /..../, olla märkimisväärselt toksilisemad võrreldes puhaste toimeainetega, rääkimata siis erinevate pestitsiidide samaaegse kasutamise sünergilisest mõjust. "
Tervikartikleid saab lugeda 15.01.2021 ja 22.01.2021 ilmunud Sirbist.