Uuring ja poliitikasoovitused: mis on märgalaviljelus ning kas ja kuidas on see võimalik Eestis?
Baltimaades on kokku umbes 24 650 km2 turbaalasid, millest ca 70% on kuivendatud ja degradeerunud. Kõik kolm maad on kuivendatud turbaaladelt lähtuva kasvuhoonegaaside heitkoguse järgi ELi esimese 10 kõige enam emiteeriva riigi seas. Turbaalade veereziimi taastades ning kliimanutikat maaviljelust ehk märgalaviljelust kasutades saab heitkogust märkimisväärselt vähendada.
Arvestades ELi kliimaeesmärke, peab tulevikus
kõiki praegu kasutuses olevaid turbaalasid kasutama märgaladena, et
maakasutussektori süsinikuheide alaneks. Üleilmselt moodustavad põllu- ja
karjamaadeks ning metsanduseks kuivendatud turbaalad kokku 0,4% maismaapinnast,
ent inimtekkelisest kasvuhoonegaaside heitest langeb nende arvele 5%.
Kuivendatud turbaalad on seega ebaproportsionaalselt intensiivsed
kasvuhoonegaaside heiteallikad ja turbaalade veerežiimi
taastamine on tõhus viis leevendada kliimamuutust.
Eestis on kuivendusest mõjutatud vähemalt 0,5 miljonit hektarit turvasmuldadega kaetud aladest. Nendest intensiivsemas kasutuses olevatel põllumaadel on turvasmullad 1/3 ulatuses tõenäoliselt hävinenud. Maakasutuse kuivendamist suunavad nii senised regulatsioonid, Euroopa Liidu kui ka riiklikud toetused kuivendussüsteemide töös hoidmiseks. Samuti on kuivendamise abil saavutatud suurem saagikus, mis paneb maaomanikke vastavalt tegutsema.
Uuring märgalaviljeluse rakendamisvõimalustest Baltimaades
Eestimaa Looduse Fondi ja partnerite koostöös valminud uuring koondab erinevad hinnangud selle kohta, milline on kolmes Balti riigis valmisolek kuivendatud turbaalade alternatiivseks kasutuselevõtuks märgaladena ning selle teostatavus. Igas Balti riigis hinnati GIS analüüsi põhjal:
- kui suures ulatuses on turbamaad kuivendatud ja milline on nende kasutamise potentsiaal märgalaviljeluses;
- analüüsiti riigipõhiselt õigusnorme ja strateegiaid, mis annavad võimalusi või seavad kitsendusi märgalaviljeluse rakendamiseks;
- vahetati mõtteid erinevate huvirühmadega, mis hõlmasid asjaomaseid esindajaid nii halduslikult, seltside, vabaühenduste kui ka valdkonnas tegutsejate tasandilt, et jagada teavet märgalaviljeluse kohta ning arutada selle esialgseid tulemusi ja mustandeid.
Eelneva põhjal koostati ülevaade erinevatest võimalustest ja puudujääkidest märgalaviljeluse elluviimisel Baltimaades. Koostamisel on eskiisprojektid katseala rajamiseks igas Balti riigis. Lisaks toetatakse toetusmeetmete väljatöötamist märgalaviljeluse laiendamiseks Baltimaades, andes riigipõhiseid soovitusi poliitika- ja õigusraamistike täiendamiseks.
Uuringu
tulemused näitavad, et märgalaviljeluse rakendamiseks, sh seniste praktikate
viljelemise jätkamiseks poollooduslikel kooslustel on oluline vastavate
toetusmehhanismide jätkumine ja uute väljatöötamine. Näiteks metsa uuenduse
toetuste laiendamine jääksoodele, märgalaviljeluse tingimustele vastavate
rohumaade rajamine kuivendatud aladele ning piirkonnapõhised toetusmehhanismid
kasvava biomassi kasutamiseks, uute meetodite ja toodete arendamine.
Loe
täpsemalt uuringust “Märgalaviljeluse
rakendamine Baltimaades”.
Poliitikasoovitused
Uuringust
lähtuvad poliitikasoovitused on mõeldud eelkõige otsustajatele, kes tegelevad
põllumajanduspoliitikatega. Soovituste esimene osa käsitleb turbaalade kasutuse
suunamist Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas laiemalt. Teine osa aga
maakasutusest pärineva süsinikuheitme vähendamist ning märgalaviljeluse
teostatavust Eestis.
Loe poliitikasoovitusi “Turbaalad Euroopa Liidus: ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat”.
Mis on märgalaviljelus?
Märgalaviljelus on
märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik
kasutamine. Märgalaviljeluse üheks eesmärgiks on võimaldada selliste märgadele
turbaaladele omaste ökosüsteemi teenuste taastamist ja säilitamist, nagu
süsiniku sidumine ja ladustamine, vee ning toitainete talletamine kui ka
kohaliku kliima jahutamine ning elupaiga pakkumine haruldastele liikidele.
Märgalaviljelus tooks kaasa paradigma vahetuse põllumajanduses - kuivendamise
asemel kasutataks turbaalasid alaliselt märgades tingimustes, kus nõnda säilib
ka ladestunud turvas.