Värsked kalafoori hinnangud soovitavad suuremate kalade tarbimisest hoiduda
Kala ja mereanni teejuhi koostaja Joonas Plaani sõnul mõjutavad meie toidulauda aina enam laiemad muutused Läänemeres: “Kuigi endiselt on probleem osa kala ülepüügiga, siis aina enam mõjutab mereelustikku eutrofeerumine, kliimamuutused ning võõrliigid. Looduskaitselised ja kalamajanduslikud tegevused ei ole enam piisavad, muutuma peab meie kõigi toidulaud, kui soovime ka tulevikus näha elurikast Läänemerd.” Toiduvalikute suunamised ja teadlaste seire tulemused peavad kajastuma ka Läänemerd ja selle kalandust puudutavates poliitikates. „Iseenda toiduvalikuid tehes tasub samuti lähtuda lisaks maitsemeelele ka mõttest, millist keskkonda me soovime, sest seos on siin otsene,“ lisas Plaan.
Läänemere tursa ja läbirändel oleva angerja olukord on endiselt kriitiline, kehvemaks on läinud ahvena, koha ning lesta olukord. Hästi läheb aga kodumaisel kilul, räimel, tuulehaugil, latikal ja särjel. Arvukus on kõrge ka toidulaual harvaesineval nurul, linaskil ja vimmal. Olulisele kohale meie toidulaual peaks aga tõusma plahvatuslikult kiiresti paljunev võõrliik ümarmudil.
Läänemere tursk jaguneb idapoolseks ning läänepoolseks asurkonnaks. Idapoolse tursa olukord on olnud juba aastaid väga halb ning järelkasv on täna madalaim 1946. aastast, mil tursa olukorda on regulaarselt jälgitud. Lisaks pikalt kestnud ülepüügile minevikus on usutavasti täna kasvavaks probleemiks ebaseaduslik tursa tagasiheide. Merre tagasi visatud surnud kala ei kajastu püügiandmetes pärssides teaduspõhist kalanduse planeerimist. Läänepoolne tursk on aga veel tänagi ülepüütud, vaatamata Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) korduvatele soovitustele ning hoiatustele tursa püügimahtu vähendada. Lisaks püügile, mõjutab tursa arvukust aina rohkem ka kliimamuutused, looduslikke elupaikade kadumine ning hüljestelt üle kanduv parasiit. Läänemereäärsed keskkonnaühendused on juba aastaid soovitanud otsustajatel tursa püük Läänemeres peatada, et oluline röövkala saaks aega taastuda. Läänemerest püütud tursk on kestliku kalatoidu juhises seetõttu punases kategoorias.
Läänemere rannikumere ahvenat ning koha mõjutavad aina enam keskkonnamuutused meres. Kui noorkalasid mõjutas kliimamuutustest tulenev kõrgem merevee temperatuur positiivselt, siis eutrofeerumisel on olnud nimetatud kalade levialadele hoopis pärssiv mõju. Muuhulgas mõjutavad kliimamuutustega kaasas käivad pehmemad talved ja varakevadised tormid ahvena kudemisperioodi. Nimetatud muutuste tõttu on mõlema liigi väljapüük Läänemerest liiga suur ning Eesti mereteadlased soovitavad üldist püügikoormust vähendada. Läänemerest püütud ahven on Kalafoori juhises kollases kategoorias ning koha punases kategoorias. Peipsi järve koha arvukus on olnud stabiilne ning sealt pärit kala on rohelises kategoorias.
Muret tekitavat trendi näitab Läänemere lesta arvukus, kelle väljapüük on aasta aastalt langenud. Soome keskkonnainstituudi uuring näitab, et Läänemere keskosas asuv hapnikuvaene ala on igal aastal suuremaks kasvanud, mõjutades ka lesta elutingimusi. Hapnikuvaest ala nimetatakse ka surnud tsooniks, kus eutrofeerumise tõttu on kadunud ennekõike põhjaelustik, vähendades sellega lesta leviala ning mõjutades Läänemere toitumisahelat laiemalt. Läänemere avamere osas hindavad Eesti mereteadlased lesta arvukust kurnatuks ning Soome lahel madalaks. Kui eelneval kahel aastal on Eesti rannikumerest püütud lest olnud rohelises kategoorias siis see aasta on ta langenud kollasesse kategooriasse ning avamerepüügil lausa punasesse.
Oluliselt paremas olukorras on Eesti kalandusele olulised tööstuskalad räim ja kilu. Siin mängib olulist rolli kalavarude säästlik majandamine aga ka keskkonnamuutused: kõrgem veetemperatuur ja sobivate toiduobjektide rohkus Läänemeres soodustavad kilu ja räime kasvu. Kuigi räim on koguse järgi kõige olulisem püügikala Eesti kalanduses, siis suur osa väljapüügist lõpetab hoopis kalajahu kujul loomatoiduna. Mõlemad liigid on Kalafoori hinnangu järgi rohelises kategoorias. Langeva arvukuse ning kõrge kalastussuremuse tõttu on Soome lahest traaliga püütud räim aga langenud kollasesse kategooriasse.
Lisaks kilule ja räimele on heas olukorras ka rannikumerest püütava tuulehaugi, latika ja särje olukord. Kui esimese auks peetakse Hiiumaal, Orjakus lausa festivali, siis latikat või särge võib palju harvem toidulaualt või veel vähem restoranide menüüst leida. Kõik kolm kala on Kalafoori hinnangutes rohelises kategoorias ning võiks toidlustusasutuste menüüs hooajaliselt palju olulisemal kohal olla.
Üleüldse on Eestis mitmeid vähemtuntuid kala, keda seni on võib kahetsusväärselt vähe toidulaual näha. Väikest latikat meenutava nuru arvukus on Läänemeres väga kõrge aga kalurid ei oska enamasti prügikalaks liigitatava kalaga suurt midagi teha. Niisamuti ka särg, linask ja vimb, kes enamasti lõpetavad kassitoidud või tagasiheitena meres. Andes väiksematele kaladele võimaluse toidulaual, eemaldame Läänemerest üleliigseid toitaineid ning anname suurematele tippkiskjatele aega kosuda.
Niisama oluline on ka meie menüüdesse võtta siinsetes vetes kodustunud võõrliigid ümarmudil ning hõbekoger. Kui hõbekoger on Eesti vetes juba 1940. aastatest, siis ballastveega Läänemerre levinud ümarmudila arvukus on selle sajandi jooksul kahekordistunud. Viis korda ühe suve jooksul sigiv väike kala ohustab elupaikade asustamisega Läänemere põlisliike ja vähendab tundliku mere ökoloogilst tasakaalu. Iga kala sööv inimene saab ümarmudilat eelistades Läänemere seisundit parandada.
Oma toiduvalikutega saame Läänemere jaoks palju head teha. Tarbijatele, edasimüüjatele ning tootjatele suunatud kala ja mereanni hinnangud leiab Kalafoori kodulehel.