Mida ELF teeb, et Läänemere tervis parem oleks?

ELF teeb tööd selle nimel, et Läänemere seisund tervikuna oleks hea - et terve meri oleks terve.

Eesti on ühinenud Läänemere kaitseks loodud Helsingi konventsiooniga. Me peame piirama nii otseselt Eestist endast lähtuvaid reostuse ja toitainete jõudmist Läänemerre kui ka utsitama teisi riike oma ühiselt võetud kohustusi täitma. ELFil on mitmeid tegevusi, kus:

• koostöös talguliste ja talunikega püüame vähendada toitainete voogu Läänemerre,
• suuname seadusi ja otsuseid läänemeresõbralikumas suunas,
• teeme rahvusvahelist koostööd, et kõik Läänemerd ümbritsevad riigid võtaksid mere tervise parandamist tõsisemal,
• osaleme merealade kasutuse planeerimises ja teeme merekaitsealade loomise ettepanekuid,
• hoiame silma peal, et riiklikud investeeringud merel toimuvasse oleksid minimaalse keskkonnamõjuga. 

Et Läänemere kõrvade kohinat ja umbes kurku turgutada oleme aidanud mere ummistuvaid veresooni laiendada.

Näiteks on ELF aidanud näiteks koostöös talgulistega ja põllumeestega varasemalt sirgeks kaevatud jõgedel looduslikumaks ja looklevamaks saada. Selleks oleme teinud jõgedesse vitstest punutud paunasid ja rajanud väikseid tiike kahepaiksetele, asetanud kalade kudemiseks jõevoolu kive ja puutüvesid. Nii on toitainetel väiksem tõenäosus merre sattuda. Fotodel (autor: talguline) on näha 2025. aasta suvel Penijõel mere tervise heaks talgulistega tehtud tööd.

Vaata klippi ELFi talgutest Jänijõel ja saa teada, millised on lookleva jõe eelised sirges sängis voolava jõe ees:

Et Läänemere puperdavat südant ja valutavat kõhtu aidata, on ELF peagi lõppeva aasta jooksul seisnud hea selle eest, et meie kodumere majandamine ja kalapüük jätaksid merele väiksema jälje:

• 2025. aastal peatati angerjapüük Läänemerest. ELF on angerjakaitsega tegelenud 2019. aastast ning järjepidevalt juhtinud ametnike ja poliitikutele tähelepanu, et Eesti vetes on kriitiliselt ohustatud liigi püük lubatud. 2026. aastast lõpetatakse angerjale negatiivselt mõjuv ümberasustamine väikejärvedesse.

• koostöös teadlastega, rahvusvaheliste kodanikuühendustega, kalurite ja ametnikega, on ELF kõnelenud selle eest, et Läänemere püügivõimalused oleksid kooskõlas asurkondade olukorraga. Täna võime julgelt öelda, et tänu pikaaegsele koostööle on Liivi lahe räim praegu heas seisus – majanduslik ja looduskaitseline huvi on seal kokku saanud. Ülejäänud Läänemeres läheb räimel paraku halvasti.

• niisamuti oleme aktiivselt seisnud selle eest, et rannakalanduse püügivõimalused oleksid kooskõlas Läänemere keskkonnaseisundiga.

• kalafoor leidnud kindla koha kalasõprade seas otsuste tegemisel, mida näitab selle regulaarne külastatavus. Veel 2025. aastal saab kalafoor uuenduse.

Merele ja veekeskkonna elanikele pakub kõik eelnev mõistagi omajagu leevendust, ent pikalt kestnud tervise kurnamine nõuab paranemiseks jätkuvat ravi ja hoolitsust.

          

ELF on Läänemerd kaitsnud oma loomisest alates ehk

üle 30 aasta.

• seisame selle eest, et põllumajandus oleks võimalikult keskkonnasõbralik, nii et merre ei satuks lämmatavat hulka toitaineid;
• seisame kestliku kalanduse ja läänemeresõbraliku toidutootmise eest. Selleks oleme mh loonud toidufoori;
• anname välja Läänemere-sõbraliku taluniku auhinda ja teeme mere kaitsel rahvusvahelist koostööd Maailma Looduse Fondiga;
• koolitame naftareostustõrje vabatahtlikke, et nad oleksid õnnetuse korral valmis kiirelt, tõhusalt ja teadlikult tegutsema;
• seisame siseveekogude ja selle asukate hea tervise eest, sest meri saab alguse maismaalt.

Selleks, et Läänemeri tõesti ületoitmisest üle saaks, peavad pingutama kõik mere valgalal olevad riigid ning kõik lämmastiku ja fosfori äravoolu põhjustavad sektorid: kommunaalmajandus, tööstus, laevandus, põllumajandus.

ELFi meretegemistest saad rohkem aimu siit.

AITAN LÄÄNEMEREL KERGEMALT HINGATA