Elvas jagati kogemusi kohalike metsade majandamisest. Vaata küsimusi-vastuseid!

Peedu lähedal käisime kohaliku erametsaomaniku majandatavas püsimetsas, mis oma parkmetsaliku ilme ja radadega on kujunenud ka kohalike lemmik jalutuskohaks. Metsaomanik selgitas, et kuigi tööd tuleb teha omajagu, tekib taoliselt majandades keskkond, mida ta ise väärtuslikuks peab. Samuti on oluline püsimetsast saadava tulu järjepidevus. Lageraie puhul järgneb tulu saamisele väga pikk periood, kus tuleb teha ainult kulutusi – istutus, mis võib ka teinekord ebaõnnestuda; hooldus; kuivendussüsteemide taastamine kuivendatud metsade puhul jne.

ELFi metsaekspert Liis Kuresoo tõi välja, et Eestis moonutab püsimetsanduse tasuvuse poolt asjaolu, et lageraiemajandus on doteeritud erinevate istutus- ja hooldustoetustega, mida püsimetsandusele ette nähtud ei ole. Kindlasti on püsimetsandust hea kaaluda just sellistes metsades, kus majanduslik funktsioon on teisejärguline – puhkemetsades ja kahjuliku keskkonnamõju eest puhvrit pakkuvates kaitsemetsades.

Seminaril osalejad jagasid kohalike metsaotsuste teemal oma kogemusi ning said advokaadibüroo WALLESS advokaat Siim Vahtruselt ning Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoolt vastuseid õiguslikele ja metsamajanduslikele küsimustele. Neist ka eraldi kokkuvõte.

Küsimused-vastused kohalike metsade majandamisest

Siit leiad kokkuvõtte metsaseminaril tõusetunud küsimustest, millele andsid vastused advokaadibüroo WALLESS advokaat Siim Vahtrus ning Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.

Kas on mõistlik kirjutada üldplaneeringusse sisse raie liikide piirangud?

Vastus sõltub sellest, millist eesmärki te saavutada tahate. Kui omavalitsuses on piirkonnad, kus mingi raieliigi mõju oleks vastuolus nende väärtustega, mida tahetakse üldplaneeringuga kaitsta, siis jah – on mõistlik lubatavad raieliigid määratleda. Kui neid väärtusi ei ole, siis ei. Laiem põhjus, miks metsamajandamise temaatikat üldplaneeringus käsitleda, ongi elukeskkonna väärtustega seotud. Inimeste jaoks olulised metsad on kindlasti nö puhvermetsad, mis kaitsevad elamuid keskkonnamõjude eest, aga ka sportimise ja puhkamise kohad. Veidi laiem kategooria on kogu rohevõrgustik, mis peaks definitsiooni järgi tasakaalustama asustuse ja majandustegevuse mõjusid ökosüsteemidele ja maastikele. Rohevõrgustiku laiema eesmärgi puhul tekib küsimus, kas seda on üldse võimalik saavutada ilma, et metsamajandamist üldplaneeringus ei reguleeritaks.

Millises ulatuses peaks üldplaneering reguleerima metsa majandamisega seotud teemasid?

Võib seada teatud metsade majandamisele kindlad tingimused – nt majandamine püsimetsana, või uuendusraiete välistamine - või siis fikseerida planeeringus, millisel viisil ja milliste küsimustes KOV tulevikus metsamajandamiskavade koostamisel või metsateatiste väljaandmisel tahab kaasa rääkida. Kumba teed minna, sõltub sellest, kui palju on võimalik üldplaneeringu koostamisse ressurssi panna.

Konkreetsete alade kaupa tingimuste seadmine nõuab keskkonnast päris põhjalikku teadmist ja see eeldaks vastavat ekspertiisi või analüüsi.

Lihtsam variant oleks tuvastada üldplaneeringus need olulised väärtuslikud metsaalad, kus on vaja säilitada metsa olemasolu just nö kõrghaljastusena, sõnastada ala kasutamise eesmärk, ja seada tingimused, kuidas ja milles KOV hiljem raiete planeerimisel kaasa rääkida saab (ennekõike metsateatise või metsamajandamiskava KOViga kooskõlastamise kohustus).  

Siis on vähemasti selge, mis sorti tingimusi ja milliste väärtuste kaitseks KOV seadma hakkab ja ka maaomanikel on selgus. Kui üldplaneeringus üldsõnaliselt tingimuseks seada, et KOV kooskõlastab, aga ei ole mainitud midagi muud, siis on keeruline ka omanikul aru saada, mis juhtuma hakkab.

Kas ja millised võimalused on kohalikul omavalitsusel veel sekkuda metsateatiste otsustusprotsessi peale üldplaneeringu?

Teemaplaneeringu koostamine, riigimetsades KAH alade kaasamisprotsessis osalemine, samuti kohaliku kaitseala loomise algatamine.

Kas metsa kasutusele võib seada piiranguid planeeringuga ilma omaniku nõusolekuta?

Selles teemas on olnud liikvel müüt, justkui tohiks üldplaneeringuga raietele tingimusi seada vaid asulate-elamute ümber olevate tuule, tuisu, õhusaaste jm kaitset pakkuvate metsade puhul. Ja metsaseadusest tulenevalt ainult maaomaniku nõusolekul. Vahepeal see müüt edukalt levis, aga nüüd hakkab juba murduma. Nagu ka muule maakasutusele, saab ka metsamajandusele üldplaneeringus tingimusi seada. Need võimalused on välja toodud Planeerimisseaduse § 75 lg 1 erinevates asjakohastes punktides. Küsimus on, et milliseid tingimusi võib seada? See sõltub piirangu eesmärgist ja viimase kaalukusest. Näiteks ei ole ilmselt proportsionaalne ja seetõttu ka õiguspärane seada kogu KOV territooriumil lageraie keeldu. Piirang peab aitama saavutada konkreetset eesmärki ja see tuleb sõnastada ning põhjendada.

Kuidas tõlgendada väidet, et tingimuste seadmisel ei tule midagi hüvitada, aga kitsenduste puhul tuleb?

Kitsendused on ka tingimused, piiravad tingimused. Üldplaneeringu ülesannetes on neid termineid üsna suvaliselt kasutatud. Seda loogikat ei ole, et kitsendustega peaks kaasnema igal juhul hüvitamine. Näiteks kui teie maatüki peale laieneb tänava kaitsevöönd, siis sellest tulenevaid kitsendusi ju ei kompenseerita. Samuti määratakse üldplaneeringuga hoonete korruselisus, kruntide täisehitusprotsent jmt omaniku õigusi ja võimalikku tulu saamist piiravad tingimused, mida ei kompenseerita. Mets ei ole selles suhtes erand. Planeerimistegevus on inimtegevust ja omandi kasutust suunav ja suunamise käigus tuleb vahel seada kitsendusi. Kompenseerimise küsimus tekib siis, kui maa senine sihtotstarbeline kasutus on võimatuks tehtud. Ekstreemsetes olukordades - nt on meil eraomaniku mets tiheasustusalal ja me lubame tal koristada ainult tuulemurdu ja keelame ka küttepuid võtta, siis tekib ilmselt küll õigus nõuda, et omavalitsus metsa võõrandaks. Aga üldine põhimõte on see, et mõõdukaid ja teiste huvide kaitseks vajalikke omandiõiguse piiranguid peavad kõik taluma ilma hüvitisteta.

PlanS § 75 lg 1 p 21 võimaldab määrata piiranguid vaid langi suurusele ja raievanusele. Seega kui KOV soovib määrata metsa kasutamiseks tingimusi, siis on see võimalik vaid § 75 lg 1 p 14 alusel. On see nii?

Mitte ainult. Neid aluseid, millega metsamajandamise tingimused võivad seotud olla - on planeerimisseaduse järgi üldplaneeringu ülesannete seas päris mitmeid - väärtuslikud maastikud ja üksikelemendid, kohalikud kaitsealad, rohevõrgustik, puhke-virgestusalad.

Mis on metsanduslikult parim raieliik püsimetsadele, kaitsemetsadele jms miljöö ja maastiku mõttes olulistele metsadele?

Raie valikul tuleb lähtuda majandamise eesmärgist. Metsaseaduses on püsimetsandus defineeritud läbi valikraiete. Aga pärismaailmas võib püsimetsandus hõlmata ka muid raieid, mistõttu võiksid olla lubatud ka hooldus-, sanitaar- ja valgustusraied. Samas võib tekkida n-ö lingvistilise metsa probleem – kui määratleda vaid raieliigid, siis nende olemust võidakse seadustes muuta ja me ei saa seda tulemust, mida esialgselt eeldasime. Seetõttu võiks ka kirjeldada, milline on see mets, mida me tahame näha. Püsimetsandus tähendab, et suuri lageraieid ei teki, üldiselt on piir 0,25 ha. Kui lank läheb juba suuremaks, siis ei ole meil enam püsimets, vaid teeme väikest lageraiet.

Ka kaitsemetsade osas tuleb mõelda, mis on kaitse eesmärk. Kui seal lubada lageraiet, siis tuleks kindlasti jälgida langi suurust. Need ei tohi olla suured – 0,5-1 ha. Kaldakaitsevööndis veel väiksemad. Kaitsemetsade puhul on ka oluline, kuidas kõrvalolevad lageraielangid uuenevad. Seal võiks olla kõrguse tingimus seatud. RMK pakutav 1 m on vähe. Kui ikkagi tahta, et alal oleks kõrghaljastus, siis peaks mets olema kõrgem. Nt Elva kaalub 3 m seadmist. Kaitsemetsa puhul on kõrvaloleva metsa kõrgus tuulekaitse mõttes väga oluline. Sageli on nii, et kui hakata vana metsa massiivi raiuma, tekib tormimurru oht. Seal on päris oluline jätta piisav aeg külgneval langil metsa tagasikasvamiseks. Isegi 2-3 m kõrgune noorendik kaitseb ka kõrvalolevat vana metsa.

Vastuste autorid on advokaadibüroo WALLESS advokaat Siim Vahtrus ning Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo

Elva metsaseminar toimus Aktiivsete Kodanike Fondi rahastatava projekti “Kohaliku metsa tulevik – teadlikud osalejad ja paremad otsused” ning Ülemiste Keskuse toel.