Ettepanekud koalitsioonile pakilisemate metsaküsimuste lahendamiseks
Lähiaastal vajalikud sammud:
Piirata riigimetsa majandamise intensiivsust, vähendades märgatavalt raiemahtu ning peatades loodusmaastike mastaapne ümberkujundamine metsakuivenduse ja teedeehituse näol (millele kulub ca 20 MEUR aastas). Kuivendussüsteemide rekonstrueerimine peab lõppema, tehakse vaid hädavajalikke hooldustöid.
Viia kiiresti lõpule vääriselupaikade inventeerimine riigi- ja erametsas (mis oli ka MAKi koostamisel huvirühmade arutelul üks väheseid konsensuslikke otsuseid).
Kehtestada üleriigiline kevadine raierahu kõigis metsades, et kaitsta pesitsevaid linde ja muud metsaelustikku (94% metsaomanikest on nõus pidama lindude pesitsusajal raierahu. TLÜ ja Turu-uuringute AS küsitlus 2019.)
Keelata lage- ja turberaied kaitsealade piiranguvööndites ja kogukondadele olulistes metsades, kasutades nende alade majandamiseks valik- ja hooldusraieid.
Lõpetada tüvepuidu ning kõrge loodusväärtusega metsast pärit puidu põletamise toetamine taastuvenergiana. Keelata puidu põletamine põlevkivijaamades, et ohjata bioenergeetikast tulenevat kliimakriisi ja elurikkuse kadu soodustavat raiesurvet.
Võtta riigimaadel looduskaitse alla veel säilinud Alutaguse laaned ja muuta vastloodud rahvuspark sidusaks loodusalaks.
Uue metsanduse arengukavaga tuleb:
Tagada roheleppe ja elurikkuse strateegia elluviimiseks vajalikud meetmed.
Koguraiemaht peab jääma 8 milj tm/a piiresse, et säiliks metsatagavara ning oleks piisav süsiniku varu ja heite bilanss, mis võimaldaks Eestil täita oma kliimakohustusi.
Riigimetsas edendada kõigi erinevate metsahüvede hoidmist.
Nõustamis- ja toetussüsteem ning regulatsioonid ei tohi olla lage- ja turberaie kesksed vaid soodustama teisi metsamajandamisviise.
Kaardistada Eesti metsa loodusväärtused ja kultuuriobjektid, et võimaldada nende hoidmine.
Metsandus vajab selget muutust, seega ei tohi senise metsamajanduse osalistele anda MAKi koostamisel kaalukat häälteenamust.
Ettepanekud koostati jaanuaris 2021.