Euroopa üks metsarikkamaid riike majandab lageraieteta
Metsamuldade hoidmise õppetund on sloveenidele valusalt kätte tulnud - mägistel aladel vallandub puude eemaldamise tagajärjel tugev erosioon, sest ei ole enam juurestikku, mis mulda paigal hoiaks. Nii muutub mäenõlv lageraie tagajärjel lõplikult lagedaks. Lageraietest otsustati loobuda siiski kogu riigis, mitte ainult järskudel mäenõlvadel.
Maastikus on erinevus Eesti lageraielankidega pikitud metsamaastikest tõepoolest silmatorkav. Raied, mida tehakse väikeste häiludena või harvendades, ei paista üldpildis silma. Päris metsa vahele minnes on kännud muidugi näha, kuid maastik on siiski täiesti erinev lageraielangist. Väljaveokohad on tuvastatavad, kuid rööbaste kitsus ja vähemärgatavus annavad aimu lugupidamisest looduse vastu ning väiksemast ja kergemast tehnikast.
Selge on see, et Sloveenia tugevalt riigi poolt kontrollitud metsamajandamise süsteemi ei ole võimalik üks ühele üle võtta, kuid suhtumine ja põhimõtted, kuidas metsa käsitleda ja milliste prioriteetide alusel seal toimetada, on universaalsed.
Kuulsime otse kohalikult metsaülemalt Pokljuka piirkonnas, kuidas tema oma haldusalas raieid planeerib ja metsasid kujundab, mida selle juures oluliseks peab. Saime näiteks teada, miks just tuulemurrus murdunud puust saab eriti väärtuslik surnud puit, kuidas kujundada sealsetele aladele kunagi istutatud puhtkuusikutest algselt piirkonnale omaseid pöögi-nulu kooslusi. Samuti kuulsime, miks jätta üraskirüüste järel kuivanud puud metsa alles ning kuidas metsaülem oma spetsiaalselt koolitatud koeraga üraskikahjustusi tuvastab, enne kui kahjustus silmaga üldse märgatav on, miks väärtustada looduslikus uuenduses puude klastreid jpm.
Ehk isegi kõige muljetavaldavam erinevus meile harjumuspäraseks saanud mõtteviisist oli Pokljuka metsaülema suhtumine aega - metsanduses võtabki kõik aega! Siin näeme tulemusi 50-60 aasta pärast, siin oli tuulemurd alles 10 aasta eest ja järelkasv ei ole jõudnud veel tekkida, siin on kuused koosluse ümberkujundamise alustamiseks parajas vanuses - 150-200-aastased. See, et raiet minnakse tegema alles nii vanasse kuusikusse, kõlas Eesti raievanuse alandamise survet arvestades ootamatult.
8,8 miljoni m3 aastase juurdekasvu juures - keskmiselt 7,5 m3/ha - on maksimaalne lubatav aastane raiemaht Sloveenias 7,1 miljonit m3, sellest on viimastel aastatel realiseeritud umbes 6 miljonit m3. Sealjuures on Sloveenia metsad peamiselt eraomandis: eraomanikele kuulub 75 % metsadest ning umbkaudu iga viies sloveen on metsaomanik.
Kohalike ametnike ja metsaülema sõnul survet ettemääratust rohkem raiuda küll esineb, kuid samavõrra on metsaomanikke, keda tuleb veenda raiet tegema, kui kava kohaselt antud metsas see ette on nähtud. Nimelt on Sloveenia metsades mitmeid kunagi istutatud monokultuurseid kooslusi, mida soovitakse ümber kujundada ja asendada algsete, neile aladele omaste looduslike kooslustega.
Oleme tänulikud võimaluse eest tutvuda lähemalt Sloveenia metsandusega. See avanes Forest Movement Europe selleaastase kohtumise raames, lisaks sealt saadud heale ülevaatele Euroopa ja ka ülemaailmsel metsakaitse skeenel toimuvast. Loodame, et Sloveenias peavooluks olev suhtumine metsadesse kui ökosüsteemi ja terviklikku loodusväärtusesse pääseb levima ning kinnitab kanda nii Eestis kui maailmas laiemalt.
Postituse autor: Laura Uibopuu, ELFi metsameeskond