KUTSE filmiõhtule "Euroopa metsik süda – iidse metsa tagasitulek" Urmas Tartesega 28.03
FILMIST
Läbimatud tihnikud, põõsastikus ringi uitavad ilvesed ning kõdunenud puutüvedes elutsevad lugematud mardikad. Keset tihedalt asustatud Euroopat on loodusele antud võimalus oma elupaik tagasi nõuda.
Baieri metsa rahvuspargist on saanud ülemaailmselt teedrajav näidisprojekt: inimene ei sekku looduse toimimisse. Pargis järgitakse filosoofiat “Lase loodusel olla loodus”. See ainulaadne eksperiment tekitas esialgu elanikkonna seas tugevat vastupanu. Tulemus aga hämmastab tänaseni. Endistest majandusmetsadest areneb aegamööda loodusmets, ainulaadne ökosüsteem ja bioloogilise mitmekesisuse pelgupaik. Miks on inimestel nii raske loobuda looduse kujundamisest ja ära kasutamisest ning võtta selle asemel sujuvalt imestava vaatleja roll? Mis põhjustel vajame rohkem metsikut loodust? Ja mida me saame sellest ainulaadsest näitest õppida, et säilitada kliimamuutuse tingimustes metsad ka tulevaste põlvkondade jaoks? Oma arvamuse neis küsimustes avaldab Jane Goodall, käitumisteadlane ja ÜRO rahusaadik, samuti teevad seda kohalikud elanikud ja teadlased, kes on selles erilises rahvuspargis sagedased külalised.
“Euroopa metsik süda – iidse metsa tagasitulek” on enamat kui tiheda õhustikuga loodusfilm ja sensuaalne rännak läbi metsa ökosüsteemi. Film võtab seisukoha aktuaalsetes küsimustes ning näitab muljetavaldavate piltide kaudu, et inimese ja puutumatu, metsiku looduse ühiselu on võimalik.
Käsitletavad teemad on päevakajalised ka Eestis, kus on alles jäänud vaid vähesed loodus- ja põlismetsade killud ning kliimamuutuse ja intensiivse metsanduse mõju võib märgata pea kõikjal üle Eesti. Näiteks on sarnaselt Saksamaale ka Eestis laialdasi kuuse-kooreüraski puhanguid, mis on tingitud kuumadest põuastest suvedest ja millest kahjustatud metsad meil üldjuhul kiirkorras maha raiutakse. Filmist selgub, et selliste alade raiumata jätmisel uueneb mets ise päris kiiresti ja edukalt. Lisaks pakuvad teadlastele huvi üraskirünnakus ellu jäänud puude geenierinevused, võrreldes hukkunud puudega – looduslikule uuenemisele jäetud üraskirüüstemetsades võib peituda metsade kliimamuutusega kohanemise üks võtmetest.
Filmi kommenteerib kohapeal bioloog Urmas Tartes.
Linastust korraldab Eestimaa Looduse Fond.
Pilet: 6 eurot