Kas Sina tead, mis on vääriselupaik?
Või miks seda üldse teada võiks? Eesti on metsa maa, asume geograafiliselt metsavööndis. See tähendab, et kui siinmail maa looduse meelevalda jätta, kasvab sinna suure tõenäosusega mets - metsakooslused on siinsete alade kõige loomulikumad kooslused. Ühest küljest on see andnud meile rikkust puidu näol, teisest küljest on see põhjuseks, miks metsi siinmail nii oluline kaitsta on. Metsi kaitstes hoiame siinse piirkonna looduslikku eripära, samuti meie endi elukeskkonda, sest metsad pakuvad meile lisaks puiduressursile mitmeid hüvesid, alates puhtast õhust kuni marjade, seente, heaolu- ja kultuurilise kuuluvustunde ning liikumisvõimalusteni. Samuti on metsavööndi metsade kaitse oluline laiemas plaanis, sest need on oluliseks kliimamuutuse puhverdajaks ning süsiniku talletajaks ja sidujaks.
Vääriselupaigad on kõige elurikkamad osad metsadest ja seeläbi on just neid kõige esmalt vaja kaitsta ja hoida. Need on metsakillud, kus kooslused on saanud kujuneda pika aja vältel. Loodus armastab mitmekesisust ja kus on võimalust, sinna tekib seda aja jooksul järjest juurde. Nii on ka vääriselupaikades: pikk kujunemisaeg on andnud võimaluse eripalgeliste elupaikade ning vastavalt ka suurema liigirikkuse tekkimiseks. Seega on vääriselupaikades suur tõenäosus kohata rohkem ja haruldasemaid liike kui ümbritsevatel majandusmetsa aladel. Just see muudabki vääriselupaigad nii väärtuslikuks, sest neis leiavad eluvõimaluse ka sellised liigid, kes intensiivselt majandatud maastikus ellu ei jääks. Lageraiepõhine metsamajandus, mille intensiivsus timmitakse maksimumini puidukoguste huvides ning mis on Eestis praegu valdav, vaesustab ja lihtsustab metsakooslusi oluliselt. Sellistes tingimustes on vääriselupaikade säilimine seda tähtsam..
Paraku ei ole see Eesti metsades praegu igal pool sugugi kindel. Seda seepärast, et vääriselupaikade asukohad ei ole kõikjal teada. Sajandivahetusel alustatud kaardistamine jäi pikaks ajaks soiku ning kui nüüdseks on RMK ja Eesti Looduseuurijate Seltsi inventeerimise tulemusel kaardistatud ligikaudu 85 % riigimetsast, siis erametsade kohta on info jätkuvalt puudulik. Oht raiutud saada on vääriselupaikade puhul aga suur, kuna raieküpses vanuses metsi jääb järjest vähemaks. Kokku on vääriselupaiku alles veel vaid 1,5 % Eesti metsamaast. 2021. aastal analüüsis ELF kaardistamata vääriselupaikade kadu riigimetsades, saades tulemuseks, et kümne aastaga oli raiesse läinud ja seeläbi hävinud tervelt 5700 hektari jagu neid väärtuslikke paiku. Seega on väga oluline, et metsaomanik oma metsa tunneks ja oskaks vanu, loodusliku ilmega metsaosasid hoida.
Kui riigimetsas kohustab vääriselupaiku kaitsma metsaseadus ja FSC standard, siis eramaadel on nende kaitse vabatahtlik. Omanike innustamiseks makstakse neile aga 20 aasta jooksul välja metsamajandamisest saamata jäänud tulu. 2021. aasta seisuga* on eraomanikega sõlmitud kokkulepped vaid 406 vääriselupaiga (kokku 761 hektarit) kaitse kompenseerimiseks.
Tallinna linn, kellele kuulub ligikaudu 1000 hektari jagu metsa, on oma metsades vääriselupaikade kaardistamisega hiljuti ühele poole jõudnud. Nendega koostöös on ELFil plaanis ühte sealsetest vääriselupaikadest rajada õpperada, mille kaudu tutvustada laiemalt vääriselupaiku ning nende olulisust. Rada valmib ja saab avatud sügisel 2024. Loodame, et õpperajal saadud info ja kogemus õpetavad inimesi väärtuslikke kooslusi paremini märkama ja hoidma, sealhulgas toetama otsuseid, mis tagaksid neile senisest parema kaitse.
* Aastaraamat “Mets” 2021, Keskkonnaagentuur
Raja loomist toetab Euroopa Liit projekti BESTbelt raames. Koduleht ei kajasta Euroopa Liidu seisukohti, lehe sisu eest vastutab Eestimaa Looduse Fond.
