Kõik uudised
Keskkonnaühendused: plaanitav metsanduse arengukava ohustab metsi ja nende ökosüsteeme
Eesti keskkonnaühendused leiavad, et koostamisel oleva metsanduse arengukava (MAK2030) eelnõu ei näe ette metsade säästvat majandamist ning toob kaasa metsade ja nende ökosüsteemide seisundi vältimatu
halvenemise – seega on eelnõu vastuolus ka Eesti riigi õiguslike kohustustega.
halvenemise – seega on eelnõu vastuolus ka Eesti riigi õiguslike kohustustega.
Teisipäeval saatsid 37 keskkonnaühendust keskkonnaminister Erki Savisaarele avaliku pöördumise, millele kirjutasid teiste seas alla Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Roheline Liikumine (ERL), Eesti Ornitoloogiaühing ja ka metsakaitsele spetsialiseerunud tuntud mittetulundusühingud Päästame Eesti Metsad (PEM) ning Eesti Metsa Abiks (EMA).
PEM-i juhatuse liikme Liina Steinbergi sõnul käsitlevad nii eelmine metsanduse arengukava kui ka MAK2030 tööversioon metsa peamiselt puidutöösturite tootmisressursina, justkui oleks tegu jõude vedeleva rikastumisallikaga.
“Metsal nähakse väärtust alles pärast selle langetamist, kui kätte on saadud puit,” ütles Steinberg. “Selline jätkusuutmatu ja kitsa ringkonna huvidest lähtuv intensiivne majandamine tähendab elamist oma laste ja lastelaste arvelt, kiirlaenu võtmist looduselt.”
Avalikus pöördumises seisab, et arengukava koostamise protsess on kestnud väga pikalt – juba aastast 2018 – ja nüüdseks on tegemist sisuliselt uue eelnõuga, mis ei järgi varasemaid kokkuleppeid. Detsembris
avalikustatud eelnõus on esmakordselt välja toodud näiteks MAK-iga plaanitav raiemaht – ca 10 miljonit kuupmeetrit aastas – ning majandatavate metsade osakaalu sihttase 74–75%. Need tingimused on
avalikkusega läbi arutamata ning hinnatud ei ole ka nende keskkonnamõju. Seega on lahendused tegelikult läbi kaalumata.
Keskkonnaühendused tuletavad ühtlasi meelde, et metsade säästva majandamise kohustus tuleneb põhiseadusest, mis sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
“Seega peab nii meie metsade kui ka loodusvarade ja -ressursside kasutamine teenima ennekõike riigi ja rahva huve ning nende kasutus ei saa olla majanduse poole kaldu. Praegusel kujul on MAK2030 eelnõu
keskkonnaühenduste hinnangul õigusvastane,” leiavad ühendused.
Põhiseaduse kommentaaridest tulenevast säästliku kasutuse klauslist lähtudes ei tohi praegused poliitilised otsused ohtu seada neid tulevaste põlvkondade huve, mis rahuldavad praeguse põlvkonna vajadusi. Tuleb lähtuda üleüldisest arusaamast, mis nõuab igasuguste ühiskonna arenguprotsesse suunavate otsuste tegemisel keskkonnakaitsega arvestamist.
Keskkonnaühendused kutsuvad üles kaaluma üksnes selliseid metsanduse arengustsenaariume, mis järgivad säästva arengu põhimõtteid. Samuti panevad ühendused ette, et vähemalt riigimetsades tuleb kuni säästliku MAK2030 valmimiseni raieid koheselt piirama hakata.
PEM-i juhatuse liikme Liina Steinbergi sõnul käsitlevad nii eelmine metsanduse arengukava kui ka MAK2030 tööversioon metsa peamiselt puidutöösturite tootmisressursina, justkui oleks tegu jõude vedeleva rikastumisallikaga.
“Metsal nähakse väärtust alles pärast selle langetamist, kui kätte on saadud puit,” ütles Steinberg. “Selline jätkusuutmatu ja kitsa ringkonna huvidest lähtuv intensiivne majandamine tähendab elamist oma laste ja lastelaste arvelt, kiirlaenu võtmist looduselt.”
Avalikus pöördumises seisab, et arengukava koostamise protsess on kestnud väga pikalt – juba aastast 2018 – ja nüüdseks on tegemist sisuliselt uue eelnõuga, mis ei järgi varasemaid kokkuleppeid. Detsembris
avalikustatud eelnõus on esmakordselt välja toodud näiteks MAK-iga plaanitav raiemaht – ca 10 miljonit kuupmeetrit aastas – ning majandatavate metsade osakaalu sihttase 74–75%. Need tingimused on
avalikkusega läbi arutamata ning hinnatud ei ole ka nende keskkonnamõju. Seega on lahendused tegelikult läbi kaalumata.
Keskkonnaühendused tuletavad ühtlasi meelde, et metsade säästva majandamise kohustus tuleneb põhiseadusest, mis sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
“Seega peab nii meie metsade kui ka loodusvarade ja -ressursside kasutamine teenima ennekõike riigi ja rahva huve ning nende kasutus ei saa olla majanduse poole kaldu. Praegusel kujul on MAK2030 eelnõu
keskkonnaühenduste hinnangul õigusvastane,” leiavad ühendused.
Põhiseaduse kommentaaridest tulenevast säästliku kasutuse klauslist lähtudes ei tohi praegused poliitilised otsused ohtu seada neid tulevaste põlvkondade huve, mis rahuldavad praeguse põlvkonna vajadusi. Tuleb lähtuda üleüldisest arusaamast, mis nõuab igasuguste ühiskonna arenguprotsesse suunavate otsuste tegemisel keskkonnakaitsega arvestamist.
Keskkonnaühendused kutsuvad üles kaaluma üksnes selliseid metsanduse arengustsenaariume, mis järgivad säästva arengu põhimõtteid. Samuti panevad ühendused ette, et vähemalt riigimetsades tuleb kuni säästliku MAK2030 valmimiseni raieid koheselt piirama hakata.