Keskkonnaühenduste ootused RMK arengule
Ootame, et riigimets kannaks eeskätt ökoloogilisi, kultuurilisi ja sotsiaalseid funktsioone
Meie hinnangul on nii seni kehtinud metsanduse arengukava, kui RMK pikendatud arengukava liialt kaldu majanduslike funktsioonide eelisarendamise poole ning seab esikohale puidu kasvatamise ja varumise ning sellelt teenitava tulu. Nõnda on tehtud olulist kahju loodusväärtustele – hävitatud kaardistamata vääriselupaiku ja kahjustatud püsielupaiku, ohustatud liikide leiukohti ning hästi väljakujunenud metsakooslusi. Samuti on kahjustatud kogukondadele olulisi metsi, kitsendades nende kasutusvõimalusi ning kahjustades identiteedile olulist kodutunnet. Olulist kahju on tehtud tähelepanuväärsetele pärandkultuuri objektidele nagu ristimetsad või teised looduslikud pühapaigad.
EKO nägemuses peab RMK uus arengukava seadma ennekõike prioriteetseks riigimetsa keskkonna-, sotsiaalsed ja kultuurilised funktsioonid. Selle saavutamiseks on loogiline, et RMK raiemahud ning investeeringud teedeehitusse ja kuivendusse vähenevad oluliselt. Lageraiepõhine metsamajandamine tuleb turvasmuldadel asendada looduslähedase metsanduse võtetega, välistades kliimavaenulikud metsamajandusvõtted nagu näiteks lageraieid ja suuremahulised kuivendussüsteemide rekonstrueerimised. Arvestuslangi arvestusest tuleb välja arvata kõrgendatud avaliku huviga metsaalad ning muud kunagised kaitsemetsad.
Ootame riigimetsa ruumilist planeerimist
RMK peab metsade majandamist ruumiliselt planeerima, mille käigus kaardistatakse erinevate metsade väärtused ja selgitatakse välja nende peamised funktsioonid. Vastavalt kaardistamise tulemustele tuleb kavandada ka metsade majandamine selliselt, et need väärtused ja funktsioonid säilivad.
Ootame, et kompenseeritaks viimasel kümnendil metsa intensiivse majandamisega tekitatud keskkonnakahju
Meie andmetel on RMK viimasel kümnendil raietega hävitanud märkimisväärsel pindalal, 5700 hektaril kaardistamata metsa vääriselupaiku. Selle kahju ainuvõimalik kompenseerimise viis on raiest välja arvata vähemalt hävitatud vääriselupaikade pindalaga samas mahus metsaalasid, millel on suur tõenäosus kujuneda lähiaaastakümnetel vääriselupaikadeks.
Olulisel määral on viimasel aastakümnel raietega hävitatud ka loodusdirektiivi elupaigatüüpide tunnustele vastavaid metsakooslusi Natura 2000 võrgustiku aladel. Selliste alade täielik pindala pole veel hetkel teada (teada on hävitatud inventeeritud elupaikade pindala), ent väga oluline on nende alade kompenseerimiseks ning elupaikade üldise hea seisundi poole püüdlemiseks täiendavalt kaitse alla arvata metsakooslusi just riigimetsas väljaspool Natura 2000 võrgustikku. Meie hinnangul tuleks riigi maadel raiete planeerimisest välja arvata kõik heas seisundis loodusdirektiivi metsaelupaikade kriteeriumidele vastavad metsad.
Riigimetsas tuleb ka täielikult loobuda uuendusraiete planeerimisest ohustatud ja kaitsealuste liikide elupaikades, kelle eelistatud elupaigaks on vanad metsad.
Ootame, et loodusväärtused inventeeritaks
RMK peab riigimaadel ülepinnaliselt läbi viia loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuuri. Samuti võiks mitmekülgne loodus- ja kultuuriväärtuste inventeerimine saama metsakorralduse lahutamatuks osaks.
Soovime, et RMK lähtuks kommunikatsioonis ja kaasamisel oma rollist riigi ootuste täitjana
RMK kui avaliku metsa vardja ülesanded on avaliku arutelu teema ning arutelud RMK rolli ja tuleviku osas on sidusa demokraatia tervitatav ilming. Meile teeb rõõmu, et riik on hiljuti oma ootusi metsa omanikuna selgelt ka väljendanud.
EKO vaatest peab arengukava otsustavalt ohjama RMK voli ja selleks eraldatud raha avalikkusele suunatud kampaanaite korraldamiseks, mis mahitavad tarbetut puidukasutust ja levitavad väärinfot, halvaks näiteks siin on RMK kliimakangelase kampaania. Samuti peab muutuma läbipaistavaks ja selgeks RMK kuulumine esindusorganisatsioonidesse ning ühtlasi on vaja defineerida organisatsiooni roll õigusloomeprotsessides, sest RMK esindab Eesti riiki ning peab lähtuma talle riiklikult määratud ootustest.
Et riigimets ja metsade käekäik on oluline ja aktuaalne erinevaid osapooli puudutav teema, peame oluliseks rõhutada, et nii RMK kui ka riik kaasaks eelmainitud arengukava koostamise raames peetavatesse ja teisi ühiskondlikult olulisi metsaküsimusi puudutavatesse aruteludesse laiapõhjaliselt erinevaid huvigruppe. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ei koonda kõiki Eesti keskkonna- ja looduskaitses tegutsevaid vabaühendusi. Tõhusa demokraatliku ühiskonna mõte on muuhulgas vabaühenduste mitmekesisus ja vastav mitmehäälsus ning Aarhusi konventsioonist tulenevalt tuleb ka RMK-l riigiasutusena kaasamisel sellest lähtuda.
Ootame, et RMK nõukogu oleks tasakaalus
RMK nõukogu kinnitamise näeb ette metsaseadus. Sellele vaatamata on igati kohane, et RMK arengukava loetleb põhimõtted, millest võiks erinevad osapooled oma nõukogu liikmeks esitamise ettepanekuid tehes lähtuda. RMK tegevuse läbipaistvuse tagamiseks on oluline, et nõukogu tasemel oleksid teiste osapoolte seas esindatud ka looduskaitsega tegelevad vabaühendused.