Metsaseaduse võimalike muudatuste mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele

Tere kõigile!

Mina olen Eliisa Pass, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert. Kuna enamik nägusid siit saalist on mulle uued, siis hea meelega tutvustaksin ennast. Ma kaitsesin paar aastat tagasi doktorikraadi Tartu Ülikoolis, olen looduskaitsebioloog - see on teadusharu, mis uurib inimtegevuse mõju loodusele. Oma 8 aastat kestnud teadusuuringuid alustasin neutraalse vaatlejana (keda kannustas huvi looduse ja teaduse vastu), kuid aina uute uuringutulemusteni jõudes sai mulle üsna pea selgeks, et lageraiepõhisel metsamajandusel sisuliselt puudub positiivne mõju metsaelustikule ning intensiivsete metsamajandamisvõtete kombineerimine mõjutab ökosüsteeme ja terveid liigikooslusi aastakümneteks. 

Oleme üheskoos teiste loodusteadlastega antud seadusemuudatustega päris hästi kursis ja praegustes muudatustes pole ainsatki lõiget ega punkti, mis aitaksid raiemahte reguleerida. Markeerin veel ära, et metsaseadus on samas paketis looduskaitseseaduse muudatustega, mis väga mitmes osas läheb otseselt senise looduskaitseseaduse põhitõdede lammutamise juurde.

olemegi sattunud olukorda, kus piir hakkab ette tulema ning korralikku puitu saab varsti vaid kaitsealadelt.

Täna on kõlanud mitu korda väide, nagu metsa ei saa piisavalt raiuda, sest looduskaitselised piirangud on ees ning varsti on kogu Eesti kaitse all. Eesti suuruse riigi kohta ülikõrgete raiemahtude tõttu olemegi sattunud olukorda, kus piir hakkab ette tulema ning korralikku puitu saab varsti vaid kaitsealadelt.

Kuna metsaseadust on aastaid lõdvendatud ja selle tulemusena on metsa raiutud rohkem kui juurde kasvab, saab lühikese aja jooksul asendada suure tervikliku metsamaastiku lageraiete ja noorendikega, mis tähendab, et kvaliteetset aeglasekasvulist puidu saamine on lähitulevikus võimatu. Üleraie tulemusi plaanitakse kompenseerima hakata istandikega ning olen kuulnud ministeeriumi inimesi väitmas, nagu ka istandikest pärit puit oleks kvaliteetne - seda see kindlasti ei ole, sest kvaliteetne nö tulevikupuit on siiski aeglasekasvuline. Praeguse kaardikihi järgi saaks intensiivselt majandatavaid istandikke rajada ka inventeerimata poollooduslikele rohumaadele ning rekreatsioonialadele ning põllumaadele. Sellel on märkimisväärne mõju inimeste elukeskonnale.

Eestis leidub majandusharusid, mida sellised killustunud maastikud otseselt kahjustavad. Nendeks on näiteks loodusturism, sest väljaspool kaitsealasid enam tööstusliku mõjuta loodusmaastikke ei ole. Loodusturismiühingu liikmed paraku tänasele kohtumisele oodatud ei olnud, mistõttu kõnelen siinkohal nende eest.

Eesti metsade üleraiumine on probleemiks juba ka rahvusvahelises filmitööstuses, sest tänapäeva metsamaastikus on raske leida väljaspoolt looduskaitsealasid droonivõttekohta, kus metsamaastik ei ole killustatud lageraietega. Mõlemad sektorid reklaamivad Eestit puhta loodusega riigina, kus üle poole on metsaga kaetud - kui väliskülalised saavad aru, et terviklikud metsad on säilinud vaid kaitsealadel ja mujal on pigem kulissid, siis saavad nad õige pea aru et on tüssata saanud. See ei mõju rahvusvahelisele konkurentsivõimele just kõige paremini, sest õige pea saadakse aru, et on ka loodussõbralikumaid riike, kes mõistavad maastikke hoida.

Lisaks - minul kui ökoloogil on selge, et lageraiutud maastikes on väga vaene metsaelustik. Pikemas perspektiivis välistab see elurikkuse krediidi äriideed, mis on praegu Euroopas ja maailmas tõusuteel.

Suure raiesurve tõttu on ka asulate lähedased puhkemetsad asendunud väga kiiresti raiutud maastikega

Kuna metsatagavarad vähenevad, on raie jõudnud ka asulalähedastesse metsadesse, mis täna pole küll kaitse all, kuid on osa inimeste elukeskkonnast. Psühholoogiauuringud näitavad, et inimeste vaimsele tervisele mõjub looduses viibimine hästi ning elukeskkonna järsud muutused halvasti. Suure raiesurve tõttu on ka asulate lähedased puhkemetsad asendunud väga kiiresti raiutud maastikega ja sellel on täiesti selge mõju inimeste vaimsele tervisele. Eestlaste vaimne heaolu on suur osa Eesti konkurentsivõimest, ja vaimne tervis pole niigi just eestlaste tugevaim osa.

Võimalik, et eelpoolmainitud põhjuste tõttu toetabki enamik eestimaalasi raiemahtude langetamist, aga hetkel ei näe me ühtegi signaali, et see kusagilt tuleks.

Mida ma tahan öelda, on, et kui üledimensioneeritud puidutööstuse mullist välja tulla, on metsaseaduse painutamisel tööstuse suunas mitmeplaaniline negatiivne mõju.

Arvutasime Eesti Metsade Alternatiivse hindamise uuringu põhjal kokku, et kui raiemahtudega jätkata samas tempos, on Eesti majandusmetsale lageraiering peale tehtud umbes 50 aastaga. Loogiliselt võttes peaksid raiemahud langema kohe, ja see eesmärk on muideks ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõusse kirjutatud. Paar nädalat tagasi esitasime keskkonnaorganisatsioonidega kirja ministeeriumile, kus tegime ka ettepanekuid raiemahu kontrollimiseks seaduse kaudu - näiteks männi raievanust tõstes. Kuigi ministeeriumi otsustajad on oma sõnadega öelnud, et raiemaht peab olema väiksem kui juurdekasv, on ta teinud oma sõnadele vastupidiseid otsuseid, jättes raiemahu vähendamata.

Rõhutan, et keskkonnaorganisatsioonid, mis koosnevad oma eriala ekspertidest on täna siin selleks, et teha koostööd selle nimel, et Eesti loodus oleks hoitud.