Ülevaade: mis teeb plaanitava metsa- ja looduskaitseseaduse muudatuse loodusvaenulikuks

Ehkki muudatuste paketti reklaamiti kompromissina majanduse ja looduse vahel, on pakutavad seadusemuudatused tugevalt metsade intensiivse majandamise huvide poole kaldu ning mitmed justkui esialgu looduse kaitseks mõeldud ettepanekud võivad kaasa tuua hoopis märkimisväärse kahju nii metsade elustikule kui ka kogu Eesti loodusmaastikule. Toome välja kuus olulisemat probleemkohta, nendega kaasnevad riskid loodusele ning pakume omalt poolt lahendusi.

1. Suuremahuline istandike rajamine vähendab elurikkust ja suurendab üleraiet

Seadusemuudatus lubaks asendada looduslikud hall-lepikud istandikega ja lisaks rajada neid ka väljaspool metsamaad. Istandikud on sageli puittaimede monokultuurid, kus on istutatud üheealised taimed väikeste vahedega ning eelnõu järgi on neid lubatud väetada (v.a. mineraalväetistega). Suur istutustihedus ja üliintensiivsed majandamisvõtted kujundavad istandikust nö surnud, muu elustikuta ala. Loe lisaks.

Seadusemuudatus lubaks rajada istandikke 76 000 hektari suurusele mittemetsamaale ning 218 000 hektarile metsamaale, mis teeks kokku ligi kolme Hiiumaa suuruse metsaala. Juhime tähelepanu, et metsade raadamine istandike rajamiseks on vastuolus Euroopa Liidu 2023. aastal kehtestatud raadamismäärusega (European Union Deforestation Regulation ehk EUDR), mis keelab looduslike metsade raadamise tagajärjel toodetud saaduste turustamise ja ekspordi. Kuna nende saaduste hulka kuuluks ka nii uute istandike kui ka istandikeks raadatavate looduslike metsade puit, oleks plaanitavatest istandikest pärit puidu müük kogu Euroopas illegaalne. Loe lisaks.

28. augusti Postimehe artiklis on seda vastuolu tunnistanud ka Kliimaministeeriumi asekantsler.

Ohud:

- Istandik pole sama, mis istutatud puudega mets. Erinevalt istutatud metsadest ei kehtiks istandikes metsaseadus, sh piirangud raievanusele ja lankide suurusele. Seadusemuudatused ei piiraks ka istandike lõplikku pindala. Tulevikus on võimalik järjest enam metsi istandikeks muuta, kujundades need esmalt hall-lepikuteks ja seejärel istandikeks. Istandikud ei läheks ka Eesti praeguste ülisuurte raiemahtude arvestusse - metsade raiele lisaks oleks täiendavalt veel võimalik raiuda istandikke.

- Istandikesse on lubatud ka võõrliigid ja teistest riikidest pärit istikud. Invasiivsed võõrliigid võivad hakata väljaspool istandikke aktiivselt levima ning teistest riikidest pärit istikud võivad põhjustada muutusi meie kohalike puuliikide genofondis (nt võivad männid muutuda kiduramaks ja jändrikumaks). Hüppeliselt võib tõusta puuhaiguste levik (sh looduslikesse metsadesse).

- Enamikele liikidele (nii metsa- ja põllumajandusmaastiku liigid) on istandikud nullelupaigad, kus tingimused on nii äärmuslikud, et organismid ei suuda seal eluneda. Seega süvendaksid istandikud elurikkuse kriisi.

- Raadatavate liigirikaste hall-lepikute elustik ei taastuks kunagi ja elurikkuse kriis süveneks. Hall-lepikuid on sageli käsitletud kui väheväärtuslikke puistuid, ent need võivad olla väga liigirikkad kooslused - näiteks kuulub nende hulka vääriselupaiku ja poollooduslikke kooslusi. Istandikud ei ole lindudele, sammaldele, putukatele, imetajatele jt sobiv elupaik nii puuduva alustaimestiku kui ka lühikese raieringi tõttu. Kuna hall-lepiku enamusega võivad olla ka teised metsatüübid (nt kuuse-segametsad), laieneks istandike rajamise luba ka teistesse metsadesse, sõltumata nende vanusest.

- Istandike väetamine kahjustaks põhjavett ja mullastikku. Mullastiku mikrofauna on tundlik igasuguse biokeemiliste muutuste osas, ning ka orgaaniline väetis/puutuhk võib kõrgendada muldade raskemetallide sisaldust. Raskemetallid võivad sattuda ka põhjavette.  

- Istandike rajamisega ja metsade raadamisega kaasnevad maastikutööd, mis põhjustavad suurt süsinikuheidet. Ent istandikest pärit kiirekasvulisest puidust ei saa teha kestvustooteid, mis talletaksid süsinikku pikaajaliselt. Samuti muutuksid maastikud tuleohtlikumaks.

Lahendus: Välistada istandike rajamine metsade asemele. Mittemetsamaale lubada istandikke kui seal pole looduskaitselisi väärtusi, mitte rajada üheliigilisi istandikke ning keelata võõrliikide ja väetiste kasutamine. Mujal maailmas ollakse monokultuuridest pigem loobumas, samuti kujundatakse neid mitmeliigiliteks ja metsaelustikule leebemateks elupaikadeks. Vaata lisaks siit, siit ja siit.  Analüüsida ja määratleda tuleks istandike maksimaalne kogupindala.

2. Kaitsealasid saab jätkuvalt lagedaks raiuda

Kuigi seadusemuudatused keelaksid kaitsealadel lageraied ja veerraied, oleks kaitsealade piiranguvööndites jätkuvalt lubatud teised uuendusraied (aegjärkne ja häilraie), mille tulemuseks on ikkagi lage ala, lihtsalt raied toimuvad mitme aasta jooksul. Praktika näitab, et kaitsealuste metsade puhul kasutatakse “seaduseauke” hoogsasti ära. Näiteks on nõnda järk-järgult lagedaks raiutud Lahemaa rahvusparki. Samuti on Nabala-Tuhala looduskaitseala piiranguvööndi metsadest viimase kümne aasta jooksul lageraiutud 19,8%. 

Eelnõu jätab paraku ka tulevikuks võimaluse erinevaid raieviise kombineerides suuri alasid kaitsealadel paari aasta vältel lagedaks raiuda.

Ohud:

- Kaitsealad ei suuda piisavalt kaitsta kahaneva arvukusega metsaliikide elupaikasid ega parandada nende arvukust. Selliste kriitiliste liikide hulka kuuluvad nt metsis (Tetrao urogallus) ja kassikakk (Bubo bubo).

- Suurte loodusväärtustega metsad muutuvad vaesemaks nii struktuuri kui liigirikkuse poolest. Samuti muutuvad nad vastuvõtlikumaks tormidele ja kahjuritele.

- Puutumatuid loodusmaastikke jääb Eestis üha vähemaks, mille tõttu kannavad kahju nii loodusturismi ettevõtted kui ka kohalikud elanikud.

Lahendus: Kaitsealadel tuleks peale lageraiete lõpetada ka teised uuendusraied ning säilitada piiranguvööndis vaid püsimetsanduse võimalused - sellele on toetust avaldanud näiteks ka kodanikud avalikus pöördumises Riigikogu poole.

3. 30% kaitsealade maksimaalne piir ei arvesta looduse vajadustega

Seadusega soovitakse ühelt poolt tõsta kaitsealade osakaalu 30 %-ni maismaast, mis on kahtlemata tervitatav. Samal ajal oleks see piir ka maksimaalseks võimalikuks kaitsealade määraks, mis tähendab, et uusi alasid kaitse alla võttes tuleks mõni teine ala kusagil mujal kaitse alt välja arvata. Selline piiri seadmine ei arvestaks looduse tegeliku kaitse vajadusega ning on ka EL Loodusdirektiiviga vastuolus.

Oht: Kahaneva arvukusega liigid ja nende elupaigad ei pruugi 30% piiresse mahtuda, seaduses jäigalt määratud lae tõttu kaitsealade kaitse alt väljaarvamine võib suurendada elurikkuse kahanemist. Kaitsealadele maksimaalse piiri kehtestamine piirab oluliselt võimalusi kaitsta loodust liikide ja koosluste reaalse seisundi järgi.

Lahendus: Kaitsealade ülempiiri ei seata.

4. Püsimetsanduse kriteeriume painutatakse lageraie suunas

Püsimetsanduse praktika näitab, et metsa saab edukalt majandada ja sealt tulu teenida platsi lagedaks tegemata ehk tehes valikraieid. Hetkel kehtivad tingimused püsimetsandusele tagavad piisavalt tiheda puistu säilimise ja metsa kui elupaiga jätkuva toimimise. Metsaseaduse muudatusega aga leevendataks tingimusi selliselt, et püsimetsanduse sildi all saaks raiuda juba noori metsi nii hõredaks, et püsimetsanduse mõiste muutuks sisutuks ning koosluste säilimine püsimetsas ei oleks enam tagatud.

Oht: Püsimetsanduse nime all majandatakse metsi nõnda intensiivselt, et need ei ole sobivaks elupaigaks ei liikidele ega taga ka inimestele oluliste kodumetsade, marja-, seene- ja puhkemetsade säilimist.

Lahendus: Jääda metsaseaduses praeguse püsimetsanduse regulatsiooni juurde.   Uusi raievõtteid ja nende sobivust eri metsakooslustes võimaldab praktikas katsetada ja uurida eelnõuga seadusse lisatavad sätted metsanduslikuks teadus- ja arendustegevuseks.

5. Huvigruppide võimalus metsanduse küsimustes kaasa rääkida väheneb märkimisväärselt

Eelnõude paketis on toodud plaan lõpetada metsanduse arengukava koostamine ja asendada see Riigikogu vastuvõetava metsapoliitika põhialustega. Metsanduse arengukava koostamine on keeruline protsess, mis eeldab head juhtimist ning koostööd ja dialoogi erinevate ja sageli vastandlike vaadetega osapoolte vahel, kuid loob siiski võimaluse taolisi arutelusid pidada. Praeguse metsaseaduse järgi kaasatakse arengukava koostamise töögruppi metsandusega tegelevad uurimisasutused ning muud olulised metsandusega seotud huvigrupid, sh ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku huvi esindajad.

Metsanduse areng oleks seega edaspidi vaid poliitilise tasandi otsus. Arengukava koostamisest loobumine vähendab avalikkuse ja huvigruppide võimalusi metsanduse arengutesse sekkuda ning mõjub seetõttu halvasti demokraatlikule protsessile metsanduses. Erinevate huvide kaalumine on aga üks säästva metsanduse alustalasid.

Samuti on eelnõus probleemiks kaitse alla võtmise ettepanekute tegemise piiramine - praegu kehtiva looduskaitseseaduse kohaselt saavad juriidiliselt siduvaid kaitsealade ettepanekuid teha nii keskkonnaamet, teadlased, erialaeksperdid, keskkonnaühendused, maaomanikud kui teised osapooled, siis eelnõu kohaselt tohiks seda teha vaid keskkonnaamet. Oht väärtuslike metsaalade raieks kaitse puudumise tõttu on seda suurem, et paljud loodusväärtused on Eestis jätkuvalt inventeerimata.

Lahendus: Jätkata metsanduse arengukavade koostamisega või leida uus lahendus, mis võimaldaks metsanduse küsimuses ühiskondlikku kokkulepet saavutada. Ühtlasi jätta alles võimalus, et kõik saavad siduvaid kaitsealade moodustamise ettepanekuid teha.

6. Seadusemuudatuste paketist on välja jäetud inimeste kodumetsade kaitse

Pikalt on oodatud õiguslikku kaitset ja selget regulatsiooni inimeste kodumetsade (kõrgendatud avaliku huviga aladel ehk KAH aladel) kaitse - nende hulka kuuluvad nt asulalähedased metsad ja puhkemetsad, mis on kohalikele kogukondadele olulised.

Ühtlasi on nendel metsadel oluline roll bioloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilitamisel väljaspool rangelt kaitstavaid alasid - need toimivad näiteks liikide levikukoridoridena.

Ohud:

- Kodumetsad on metsaliikide levimiseks ja säilimiseks vajalikud koridorid, mis on juba palju kahjustada saanud. Kodumetsad on ka osa üle-eestilisest rohevõrgustikust, mis on tänaseks suurte raiemahtude tõttu killustunud.

- Inimeste elukeskkond halveneb õhu- ja mürareostuse tõttu, suureneb tuuleerosiooni oht.

- Kahjustada võivad saada looduslikud pühapaigad, rekreatsioonialad ja pärandmaastikud.

Lahendused:  Lisada eelnõusse kodumetsade kaitse regulatsioon. Näiteks taastades kuni 2008. aastani kehtinud kaitsemetsade kategooria ning lubada neis üksnes püsimetsanduse võtted. Loe kaitsemetsade taastamise ettepanekut siit.

Kliimaministeerium ootab seisukohti 11. septembrini. Kutsume kõiki huvigruppe oma arvamust avaldama!