Eesmärk: Anda Eesti ja Soome põllumajandustootjatele, maaelu nõustajatele ning otsustajatele lisateavet, kuidas märgalade abil saab vähendada põllumajandusest põhjustatud toitainetekoormust. Kasutusele võetakse lihtsad ja keskkonnasõbralikud meetodid, et tõhustada põllumajanduslike märgalade puhastusvõimet.

Miks on oluline tegeleda põllumajandusest tingitud saastekoormuse vähendamisega?

Põllumajandus on oluline majandusharu nii Eestis kui Soomes. Aktiivne maakasutus, pinnase erosioon ning lämmastiku-ja fosfori leostumine omavad keskkonnale negatiivset mõju. Need tekitavad probleeme nagu Läänemere eutrofeerumine, põllumuldade erosioon ja väärtuslike taimeväetiste ebatõhus kasutamine.

Aktiivsete märgalade projekt pakkus lahendusi vähendamaks põllumajanduse põhjustatud toitainekoormust, suurendades toitainete peetust valglates. Kunstlikuid märgalasid peetakse võimsaks vahendiks, millega vähendada toitainete äravoolu põllumaadelt Läänemerre. Sellised märgalad säilitavad mulda ja toitaineid sissetulnud veest ja suurendavad bioloogilist mitmekesisust, luues taimede ja loomade elupaiku, mis erinevad naabruses asuvatest põldudest.

Projekti tegevused ja tulemused

Eestis ja Soomes vajatakse teadmisi optimaalse märgala projekteerimise, ehituse ja eelkõige käigushoidmise kohta. Kui väikesed märgalad on muudetavad tõhusamaks toitainete säilitamisel, siis nad vähendavad  meie veekogude, sealhulgas Läänemere eutrofeerumist. Seetõttu tutvustati projektiga väikemärgalasid, oluline oli ka avalikkuse harimine põllumajanduslike märgalade tähtsusest.

Luues väikeseid piloot-märgalasid otsiti projekti käigus praktilisi lahendusi nende projekteerimiseks ning meetodeid, millega suurendada toitainete peetust märgalades. Projekti raames uuriti pilootaktiivmärgalasid matemaatiliste ja majanduslike mudelitega, et hinnata nende tasuvust põllumajandusest pärinevate eutrofeerumist põhjustavate toitainete kinnihoidmisel. Kasutades uuringute tulemusi sai projekti järel soovitada viise, kuidas hõlmata põllumajanduslikke märgalasid praegusse põllumajanduspoliitikasse.

Projekti "Aktiivsete märgalameetmete abil toitaine koormuse vähendamine Läänemeres" raames tehti koostööd põllumajandustootjate, põllumajanduslike sidusrühmade, maaelu nõustajate ja otsustajatega. Projektis osalesid kuus partnerorganisatsiooni Soomest ja Eestist. Neist igaüks pakkus enda ekspertteadmist mõnes valdkonnas (põllumajandus, uuringud, kunstlike märgalade katsetamine, keskkonnakaitse ja lobitöö - kontaktid otsustajatega).

Koostati käigus koostati raamat "Tehismärgalad: põllumees puhastab vett", milles on muuhulgas Võrtsjärve näitel esitatud visioon, kuidas põllumajandusliku hajukoormuse piiramise abil järve seisundit parandada.

Projekti rahastajad

Projekti nimi inglise keeles on „ACTIVE measures on WETLANDS for decreasing nutrient load in the Baltic Sea". Eesti-Soome ühisprojekti kaasfinantseeriti Kesk-Läänemere programmi INTERREG IV A Lõuna-Soome ja Eesti allprogrammist. Projekti kaasrahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.