Eesmärk: Keskkonnateadlikkuse edendamine põllumajandustootjate ja tarbijate seas ning Lõuna‑Eesti ja Põhja‑Läti põllumajandustootjate tegevuse parendamine, et vähendada tootmisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid loodusele.

Loodussõbralikust põllumajandusest

Põllumajanduse intensiivistamise asemel on võimalik valida tootele lisandväärtuse andmine. Selliselt toimib Lääne-Eesti rannikualade lihaveisekasvatus, kus loomaliha tootmine on ühendatud liikide ja elupaikade hoidmisega. Loodussõbralikumaid tootmisvõtteid võib rakendada nii intensiivse põllumajandustoomise piirkondades kui ka tegevuse hääbumise tõttu võsastuvates piirkondades. Elanike huvi otsekontaktide järgi toidutootjatega suureneb. Loodussõbralikel, mitmekülgsetel turismitaludel on suurenev potentsiaal, kuna teisiti pole paljudel linlastel võimalik maaeluga lähedalt kokku puutuda.

Projekti tegevused

Projekti tegevused aitasid suunata tootjat ja tarbijat loodussõbralikumate valikute juurde. Loodi loodusele soodsaid majandamisvõtteid kasutatavate näidistalude piiriülese koostöö võrgustik. Projekti käigus valmisid õppematerjalid, infosüsteemid jmt, mis on vabalt huvilistele internetis ja trükistena kättesaadavad .

Lisaks majandamise loodussõbralikuks vormimisele loodi tingimused talude tegevuse tutvustamiseks ja jagati naaberriikide ekspertteadmisi nii piirkonna põllumajandustootjaile kui laiemale üldsusele. Projekti käigus süvenenud koostöö looduskaitsjate, teadlaste, ekspertide, põllumeeste ja ametnike vahel loob eeldused huvi kasvuks keskkonnasõbralikuma tootmise vastu ka väljaspool projekti otseselt haaratud talude võrgustikku. Info levik põllumajandusega seotud loodusväärtustest aitas tõsta elanikkonna keskkonnateadlikkust, aidates omakorda  kaasa rohelisele tarbimisele.

Kümne projektis osalenud talu või ettevõtte hulgas oli nii mahedaid kui tavatootjaid, nii suurettevõtteid kui ka vaid lisasissetulekut andvaid majapidamisi. Ka toodete profiili poolest oli võrgustik mitmekesine: oli lamba-, piima-, liha-, teravilja- kui ka köögiviljakasvatajaid. Pajumäe talu on maheda piimatootmise kõrvale loonud ka oma maheda piimatööstuse. Alt-Lauri talu tegeleb lisaks põllumajandusele ka mahekaupade jaemüügiga. Kurese peremees on keskendunud väljasurnud küla ning selle loodus- ja arhitektuurimälestiste väärtustamisele. Riido ökotalu hooldab rannamaastikke, pakkudes elupaiku paljudele lindudele, sealhulgas haruldasele merikotkale. Väike-Nakatu talu majandab lisaks loomadele ka hotelli. Kõik koostöövõrgustikku valitud talunikud soovivad aga oma tegevust veelgi parendada.

Eestist osalesid projektis järgmised talud: Alt-Lauri talu, Kanarik-Jakobi talu, Kurese talu, OÜ Koivakonnu, OÜ Viraito, Pajumäe talu, Riido Ökotalu OÜ, Sepa talu, Sürgavere Põllumajandusühistu, Väike-Nakatu talu.

Projekti käigus anti välja enam levinud niidutaimede määraja, trükis mahe- ja tavatootmise võrdlusest Eestis ja Lätis, "Et Maa elaks - soovitusi keskkonnasõbralikuks põllumajanduseks" (ELFi soovitused EL uue eelarveperioodi Eesti maaelu arengukava tarbeks).

Lastele anti välja kaks raamatut: "Sitasitikas Sass - põline põllumees" (pdf), "Sitasitikas Sass ja kirpvähike Kirbu otsirännakutel" (pdf). 

Projekti partnerid ja rahastajad

Kaheaastast projekti „Keskkonnahoidlike põllumajandusviiside alase Eesti-Läti koostöövõrgustiku arendamine" rahastas EL INTERREG Eesti-Läti Programm ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti peapartner oli Läti Põllumajanduse Koolitus- ja Nõustamiskeskus, kaasa lõi ka Läti Looduse Fond. Lisaks näidistalude võrgustikule töötatati projekti käigus välja keskkonnasäästliku talupidamise põhimõtted ja vastav talukorraldustarkvara.