Eesmärk: Jälgida hüljeste olukorda ning kindlustada nende tulevik Läänemeres.

Hüljeste olukorrast Läänemeres

Läänemeres elavad viiger-, hall- ja randalhüljes. Kuna hülged asuvad ökoloogilise tasandi järgi kiskjate hulgas toitumisahela tipus, siis akumuleeruvad neis kõikvõimalikud ohtlikud ja toksilised ained. Eriti PCB ja toksiinid. Hülged hukkuvad ka võrkudesse kinnijäämise tagajärjel. Ühtlasi ohustab hülgeid kliimamuutus, mis toob kaasa soojad talved  - nii pole aga hüljestel merel talviti poegimiseks piisavalt jääd.

ELFi tegevused hüljeste kaitsel

ELFi töö hüljestega oli suunatud hüljeste seisundi ja elukäigu selgitamisele. Jälgitakse ka, et rakendatavad looduskaitse ja -kasutuse meetmed täidaksid tõhusalt püstitatud eesmärki - kindlustada Läänemere hüljestele tulevik tänasest tervislikumas elukeskkonnas.  

Hüljeste juures käimine sai võimalikuks siis, kui rannikumeri 1989. aastal vabanes nõukogudeaegsetest keelutsoonidest. Üheksakümnendate aastate alguse avastusliku loomuga retkedest on saanud tänapäevaks süstemaatiline ja mitmekülgne looduskaitse- ja teadusprojekt. Tähtsamad tööd on läbi viidud rahvusvahelises koostöös. Esimestel aastatel said välitööd võimalikuks peamiselt tänu Soome WWFi hülgetöörühma mehisele ja tehnilisele osalusele, hilisematel aastatel on partneriteks olnud Rootsi ja Norra teaduskeskused. Praegu on Eestil ühena kolmest Läänemere hülgeriigist kandev osa mitmes hüljeste kaitse ja uurimise seisukohast olulistes rahvusvahelistes koostööprojektides, siinsed kogemused leiavad rakendust ka kaugemal – Läänemere hüljeste uuringutest saadud kogemusi rakendame ka Kaspia mere hüljeste heaks.

ELFi hülgetöid on kavandanud ja ellu viinud kogenud hülgeuurijad, vennad Mart ja Ivar Jüssi. Neile on olnud abiks üliõpilased ja vabatahtlikena mitmed merel ja rannikul oma igapäevast tööd tegevad inimesed. Hülgeprojekt on Eestimaa Looduse Fondi vastutusel olnud fondi asutamisest alates ja ka täna tagab ELFi-poolne tugi senitehtu järjepidevuse ning uute ettevõtmiste õnnestumise. Täna on ELFi rolliks uuringute tehniline toetamine ja rahvusvaheliste koostööprojektide jätkamine ning arendamine.

Partnerid on Keskkonnaministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu Ülikooli Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut, WWFi hülgetöörühm Soomes, Valtion Riista- ja Kalatalouden Tutkimuslaitos (Soome), Naturhistoriska Riksmuseet (Rootsi) ja Baltic Fund for Nature (St. Peterburg, Venemaa). Ettevõtetest on Eestimaa Looduse Fondi hülgeprojekti toetanud NT Marine ja Rakvere Lihakombinaat.

2014. aasta loom Eestis oli viigerhüljes. 

Tutvu ka 2015. aasta Soome lahe viigrite uuringuga.