Eesmärk: Ennetada konflikte hundi ja lambakasvatajate vahel ning rõhutada ühiskonnas hundi tähtsust.

Milles seisneb konflikt hundi ja lambakasvatajate vahel?

Hunt on meie looduse lahutamatu ja väga oluline osa. Paraku on paljud lambakasvatajad mures, kuna hundid murravad nende loomi.

Eestis sobiv hundi arvukus on vahemikus 15-25 hundikarja ehk 150-250 hunti. Suurim hundi arvukus oli 2011. aastal, mil loendati 31 pesakonda. See tõi kaasa aastas üle 1000 lamba murdmise ja terava avaliku debati. Huntide arvukus ning lammaste murdmiste arv on peale 2011. aasta hüppelist kasvu märgatavalt vähenenud, kuid sobilike lahenduse laiaulatuslikumal kasutamisel saab kiskjate rünnakuid koduloomadele veelgi vähendada.

ELFi roll konflikti ennetamisel

ELFi eestvõttel toimusid üritused, kus  lambakasvatajad üle Eesti vahetasid kogemusi, kuidas lambaid huntidele kättesaamatult pidada. Kahjude ärahoidmiseks on mitmeid ennetusviise: hundikindel karjaaed, karjavalvekoerte pidamine, loomade ööseks lauta või ööaedikusse ajamine jne.

Hundi rolli ja kaitse olulisuse rõhutamiseks valiti hunt 2013.  aasta loomaks. Aasta looma valisid Eesti Terioloogia Selts, Looduskalender, Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsaselts, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri Loodusesõber. 

Tasub teada!

Igast kiskjaründest on Keskkonnaametile tarvis teada anda kohe peale rünnaku avastamist. Riik hüvitab karjapidajatele pool kiskjakindla karjaaia rajamiseks tehtud kulutustest, karjaaia rajamiseks annavad nõu Keskkonnaameti jahinduse spetsialistid. Lambakasvatajate sõnul on aia rajamine suur investeering, aga tasub end pikas perspektiivis ära. Kuigi Keskkonnaametist toetuse taotlemise protsess on aeganõudev, aitab korralik aed tulevikus vältida kiskjaründeid ning tekkivat rahalist ja moraalset kahju.

Täpsem info hundi tekitatud kahju ennetamise ja hüvitamise kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.