Märgalaviljelus Baltimaades
Lõpp: 2024
Miks on tarvis tegeleda kuivendatud turbaaladega?
Baltimaades on kokku ligi 21 000 km2 turbaalasid, millest enam kui poolte olukord on halvenenud ja seda peamiselt kuivendamise tõttu. Turbaalade veerežiimi taastamise ning kliimanutika põllumajanduse (märgalaviljelus) rakendamise abiga saab piirata suurtes kogustes kasvuhoonegaaside heidet, mis tekib kuivale jäänud turba lagunemise käigus. Kasvuhoonegaaside heite poolest on kuivendatud turbaalad tervikuna Eestis teisel kohal peale energeetika- ja enne transpordisektorit. Erinevatel hinnangutel on heitme maht 2-8 mln t CO2 aastas.
Märgalaviljelus leevendab olukorda, vähendades veerežiimi taastamisega rikutud turbaaladelt lähtuvate kasvuhoonegaaside hulka (sel juhul turvas ei lagune) ning asendades fossiilsete maavarade kasutust taastuva biomassiga.
Mis on märgalaviljelus?
Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Märgalaviljeluse üheks eesmärgiks on võimaldada selliste märgadele turbaaladele omaste ökosüsteemi teenuste taastamist ja säilitamist, nagu süsiniku sidumine ja ladustamine, vee ning toitainete talletamine kui ka kohaliku kliima jahutamine ning elupaiga pakkumine haruldastele liikidele. Märgalaviljelus tooks kaasa paradigma vahetuse põllumajanduses - kuivendamise asemel kasutataks turbaalasid alaliselt märgades tingimustes, kus nõnda säilib ka ladestunud turvas.Märgalaviljeluse rakendamist degradeerunud turbaaladel toetab ka Riigikogu kinnitatud dokument "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050", milles on võetud eesmärgiks suurendada ja säilitada muldade, sh sooalade turbas seotud süsinikuvaru ning vältida turbaalade edasist degradeerumist.
Materjale ja artikleid
- Lühianimatsioon märgalaviljelusest
- Lühianimatsiooni metaaniheitme rollist märgalade taastamisel
- Märgalaviljelust tutvustav voldik
- Mullaproovide võtmise video
- Virutaalne näitus: märgalaviljeluse viljad. Millist kasu toob märgalaviljelus?
- Teabeleht "Säästev põllumajandus ja metsandus turbaaladel",
koostaja Michael Succow Stiftung, Greifswaldi Mire Centre (august 2022). Tõlge 2.0 versiooni väljavõtetest: Birr, F., Abel, S., Kaiser, M., Närmann, F., Oppermann, R., Pfister, S.,
Tanneberger, F., Zeitz, J. & Luthardt, V. - Hinnang "Märgalaviljeluse rakendatavus Eestis",
koostaja: Maaelu Teadmuskeskus, töögrupi koosseis: Marju Aamisepp, Kristine Tiirats, Raivo Vettik
- Analüüs "Märgalaviljeluse potentsiaal Eestis",
koostaja: Maaelu Teadmuskeskus
- Märgalaviljeluse õppereis 2022. a sügisel - näiteid kahjustatud turbaalade nutikast kasutusest Saksamaal
- märgalaviljeluse võimalusi tutvustavat video
- Poliitikasoovitused 2020 - ÜPP ja märgalaviljelus
- Teostatavusuuring. Märgalaviljeluse rakendamine Baltimaades. Koostajad: A. Haberl, J. Peters, J.-O. Salm ja W. Wichtmann. 2019
- Märgalaviljeluseks sobivad kultuurid Eestis. Koostajad: K. Heinsoo, I. Melts. 2019
- Puistute kasvatamise tasuvusanalüüs jääksoos. Koostaja: P. Kaimre. 2019
- Märgalaviljeluse võimalused ja väljakutsed Eestis. Õigusnormide ja strateegiate analüüs. Koostaja: Keskkonnaõiguse Keskus
- Eksperthinnang taastatud veerežiimiga turvasmuldadel erinevate liikide kasvatamise võimalustest. K. Heinsoo ja I. Melts
- Eksperthinnang erinevate puuliikide kasvatamiseks ennistatud veerežiimiga turbaaladel Eesti ja Läti tingimustes. K. Ots
- Märgalapõllundus aitab päästa turvasmuldi ja kliimat. Artikkel Raplamaa Sõnumites
- Sobivate liikide ja õigete võtete puhul kasvab mets ka seal, kus vesi liiga teeb . Artikkel Eesti Metsas.
- Fotoreportaaž märgalaviljelusest Hollandis ja Saksamaal
- Pööravere väljasõidu ülevaade (21.11.18)
- 19. juunil 2018 toimus Tallinnas märgalaviljeluse projekti avaseminar. Vaata ettekandeid SIIT!
- "Märgalaviljelus Eestis. GIS analüüs". Koostaja: K. Piirimäe
- Video "How to paludiculture?"
- Paludiculture in the Baltics - GIS Assessment report. K. Piirimäe, J.-O. Salm, J. Ivanovs, N. Stivrins, E. Greimas, L. Jarašius, N. Zableckis, and A. Haberl
- Paludiculture – opportunities and obstacles in Estonia. Estonian Environmental Law Center
- Analysis of legal rules and strategies in Baltic States. Synthesis for general conclusions. Estonian Environmental Law Center
- Legal analysis about national legislation and implementation paludiculture in Lithuania. Romualdas Zemeckis (also available in Lithuanian)
- Legal analysis about national legislation and implementation paludiculture in Latvia. Ilze Ozola (also available in Latvian)
- Uuring "Economic incentivesfor climate smart agriculture on peatlandsin the EU"
- Project introduction - Succow´s web page
Projekti „Märgalaviljelus Baltimaades“ (2017-2020) ja selle jätkuprojekti (2022-2023) toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI). EUKI on Saksamaa Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutuse Ministeeriumi (BMU) projektide rahastamise vahend. EUKI üldine eesmärk on toetada koostööd Euroopa Liidus, et vähendada kasvuhoonegaaside kogust. Selleks tugevdatakse piiriülest dialoogi ja koostööd ning vahetatakse teadmisi-kogemusi. Projekti juhtpartner on Michael Succowi Sihtasutus Saksamaal, partneriteks Leedu Looduse Fond ja Eestimaa Looduse Fond.
