Nugiste arvukus on väga kõrge ning on oluliselt mõjutamas tema saakloomadeks olevate lendoravate ja kaitsealuste lindude arvukust. Kuna inimtegevus on rikkunud suures osas loodusliku tasakaalu, on jahimees jäämas üheks oluliseks nugise arvukuse reguleerijaks. Karusnahahindade madala taseme tõttu puudub jahimeestel huvi nugiseid küttida. Samuti ei olda enam kursis efektiivsete nugisejahi võtetega.

Nugise küttimist toetava projekti algtõuke andsid 2007. aasta lendoravate raadiotelemeetrilised uuringud. Raadiomärgistatud lendoravate surma põhjustest oli ülekaalukalt kõige sagedasem nende langemine nugiste saagiks.

Teisalt kuulub metsnugis kui Euroopas idapoolse levikuga liik ka ise Loodusdirektiivi V lisasse. Direktiivi lisadesse kantud liikide kohta on aga liikmesriikidel kohustus esitada perioodilisi ülevaateid nende asurkondade seisundist.

Eestis puudus 2007. aastal praktiliselt igasugune värskem teave metsnugise asurkonna kohta, mis on vajalik loodusdirektiivi kohase ülevaate koostamiseks. Kütitud nugiste lihakehad kogutakse kokku ja neilt võetakse proovid geneetilisteks uuringuteks.