Eesmärk: Tagade Eesti soodele soodsam seis ja parandada rikutud veerežiimiga alasid.

Palju on Eestis soid?

Enamikes Euroopa riikides on sood peaaegu hävitatud (nt Taanis, Hollandis, Saksamaal). Eestis on massilise kuivendamise tulemusena lagesoode pindala vähenenud ligi kolm korda (6400 km2-lt 2400 km2-ni). Soid hakati Eestis väärtustama ja kaitsma 1970.‒1980. aastatel. Eestimaa Looduse Fond tegi aastatel 2009‒2013 ulatusliku soode inventuuri. Saadud andmete põhjal katavad lagesood Eesti territooriumist ligi 5,5%, millest pea kolmveerand on kaitse all. Soodel on oluline roll üle-euroopalises looduskaitsevõrgustikus Natura 2000. Kuna Eestis veel leidub neid haruldasi kooslusi, on meil võimalus ja vastutus soid hoida!

Miks on sood meile vajalikud?

• sood puhastavad ja talletavad vett
• inimesele on soo hea marjaala ja eriline puhkekoht
• sood reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi
• turvas seob hästi süsinikku ja pehmendab sellega inimese põhjustatud kliimamuutusi
• soo on paljudele liikidele ainus elupaik (nt putuktoidulised huulheinad, harilik jõhvikas, rabapüü, turbasamblad jt)
• soo säilitab põnevaid jälgi inimtegevusest eri esemete, säilmete, sooteede ja lugudena

Soode taastamine

Paraku on isegi osa kaitsealustest soodest kuivenduse tagajärjel kannatada saanud. Õnneks on meil mitmel pool võimalik seda protsessi veel tagasi pöörata, sulgedes kuivenduskraavid ning taastades seeläbi loodusliku veerežiimi. Nii hakkab sookooslus ise vähehaaval taastuma.

Soid taastatakse oluliste ja eriliste elupaikade seisundi parandamiseks. Nendeks on looduslikus seisundis rabad, siirdesoo- ja rabametsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Lisaks aitavad taastamistegevused parandada ka järvede ja järvikute, jõgede ja ojade, põhjamaiste lamminiitude olukorda. Samuti paraneb seeläbi inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade, siirdesoode ja õõtsiksoode ning liigirikaste madalsoode seisund.

Peamised taastamistööd on kraavide kinni ajamine ning paisudega sulgemine. Vajadusel eemaldatakse kuivendatud soost ka osa puistust, et vähendada puude kaudu liigvee aurumist.

Lisaks kavandatakse kaitsealustele liikidele sobivate elutingimuste loomist või parandamist (metsis, rabapüü, rabakonn, rabakiilid ja päevaliblikad). Taastamistööde edukuse hindamiseks toimub seire. Taastamisalade kohta kogume ka rahvapärimust ja arheoloogilist infot. Projekti tegevusi ja soode kaitse eesmärke tutvustatakse avalikkusele läbi temaatiliste ürituste ja õppepäevade ning teabematerjalide, samuti korrastatakse Tudusoos laudtee.

Taastamisalad katavad ligikaudu 5800 ha soid, sh 3276 ha Natura 2000 vastavaid elupaiku (nendest 3105 ha prioriteetsed elupaigad). Kõik alad on riigimaad ja asuvad looduskaitsealadel.

Milliseid soid taastatakse?

Projekti käigus tegeletakse järgmiste soode taastamistöödega:
Soosaare soo (Alam-Pedja lka)
Tudu soostik (Tudusoo lka)
Sirtsi soo (Sirtsi lka)
Feodorisoo (Agusalu lka)
Ohepalu soo (Ohepalu lka)
Laukasoo (Lahemaa rahvuspark)

Uuri lähemalt projekti kohta soode taastamise kodulehelt!

Projekti kontakt, partnerid ja rahastus

Projektijuht Jüri-Ott Salm (Eestimaa Looduse Fond) jott@elfond.ee, tel +372 529 5933

Projekti viivad koostöös ellu Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool ja MTÜ Arheovisioon.

Koostööpartnerid: Keskkonnaamet ja RMK

Projekti „Soode kaitse ja taastamine” (Conservation and Restoration of Mire Habitats, LIFE Mires Estonia; projekti nr: LIFE14 NAT/EE/000126) rahastab Euroopa Liidu LIFE programm ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kogueelarve: 2 815 576 €

Euroopa Liidu rahastus: 74.61%

Kaasrahastus: Keskkonnainvesteeringute Keskus