Eesmärk: Pakkuda visioon taastuvenergiale üleminekuks Eestis

22. augustil 2012 avalikustatud Eesti Taastuvenergia Koja ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja koostöös valminud kavast selgub, et Eestis on võimalik 2030. aastaks üle minna 100%-liselt taastuvale energiale elektri- ja soojusmajanduses. Vaata kava SIIT!

1. Mis on Taastuvenergia kava (TE100)?

TE100 kava visandab Eesti energiasektorile arengusuuna, mis võimaldab 100%‐lise taastuvenergiale ülemineku aastaks 2030 elektri‐ ja soojusmajanduses. TE100 tõestab, et täielik üleminek taastuvatele allikatele Eestis on tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik.

2. Milleks on TE100 vajalik?

Üleminek taastuvenergiale toob endaga kaasa mitmed positiivsed sotsiaal-majanduslikud muutused. See tagab madalamad energiahinnad, säästab loodust ning tagab parema elukeskkonna. Eestis tekib taastuvenergia kompetentsikeskus, mis lisab majandusele väärtust kasvatades eksporti ning luues kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. Samuti luuakse ligi 10 000 uut töökohta aastase maksutuluga ligi 100 miljonit eurot. Väärtustades taastuvaid allikaid, loome mitmekesise ning hajusa energiatootmise, mis kindlustab riigi energiajulgeoleku.

3. Miks rääkida TE100 kavast just nüüd?

Taastuvenergiale ülemineku kava on pikaajaline ning kindlaid investeeringuid nõudev protsess. Tagamaks investoritele stabiilne ja ligitõmbav ettevõtluskeskkond energeetika vallas, tuleb otsused langetada juba täna.

4. Milline on kasu tarbijale?

Energiahindade kasvu vastu aitab ainult energia säästlikum kasutamine ja tarbijast tootjaks saamine. Suuremahulise energiasäästu saavutamine on võimalik erasektori ulatusliku kaasamise kaudu läbi energiateenusettevõtete. TE100 osaks on ulatuslik mikro‐ ja väiketootmisseadmete paigaldamine sh. 4300 väiketuuliku, 500 000 m2 päikesepaneele elektri tootmiseks ja 500 000 m2 soojuskollektoreid soojuse tootmiseks.

5. Milliseid energiatootmisallikaid näeb veel TE100 ette?

TE100 tootmisportfell Eestis koosneb maismaa ja avamere tuuleparkidest, biomassi ja biogaasi koostootmisjaamadest, hüdroakumulatsiooni pumpjaamast ning vähemal määral hüdro ja päikese elektrijaamadest. Eestis on suurepärane tuuleenergia ressurss, eriti avamerel, mille arendamine võimaldaks tagada suurema osa Eesti energiavajadusest.

Biomassi ja biogaasi koostootmise potentsiaal on suures osas veel kasutamata ning nendest allikatest toodetaks põhiliselt vajaminev soojus.

6. Mis saab siis kui tuul ei puhu?

TE100 stsenaariumi kohaselt on oluline roll tootmisportfellis energiat salvestaval hüdrokumulatsiooni pumpjaama olemasolul, mis toodab elektrit merevee üles‐ ja allaliikumisel vabanevast energiast. Jaama eesmärgiks on katta elektri tarbimise tippe päevadel, mil tarbimine ületab baaskoormuse, salvestades elektrit madala tarbimise (ning madalate elektrihindade) ajal ning tootes vajalikku elektrit tiputundidel.

7. Milliseid investeeringuid näeb ette TE100?

TE100 kava näeb ette investeeringuid 5 891 miljonit euro ulatuses. Investeeringud ei koormaks Eesti maksumaksjat, sest vajalikku investeerimistoetuse programmi saab rahastada Euroopa Liidu heitmete kaubandusskeemi tuludest, EL struktuurfondidest, põlevkivi ressursitasudest ja rohesertifikaatide kaubanduse tuludest. Ülejäänud osa vajalikest investeeringutest kataks aga erakapital.

8. Milliseid otsuseid peab tegema riik TE100 elluviimiseks?

Üleminek taastuvenergiale on Eestis võimalik kui riik loob ettevõtjatele sobivad investeerimistingimused ning viib energiatootjate tegutsemiskeskkonna võrdsetele alustele. Samuti on vajalik seada pikaajalised siduvad eesmärgid energia säästmiseks, taastuvenergia osakaalu kasvuks ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks, luua tingimused taastuvenergia võrku liitmiseks ja energia salvestusvõimsuste arendamiseks.

9. Kas taastuvenergia pole mitte kallim kui alternatiivid?

TE100 elektrienergia tootmisportfelli keskmine kulu on 2030.a. 21% madalam kui tootmisportfellil, mis põhineb põlevkivi‐ ja tuumaelektrijaamadel. Arvestades elektrihinna kujunemise eripära turul pääsevad taastuvatel allikatel põhinevad elektrijaamad turule enamasti eelisjärjekorras ja on seetõttu konkurentsivõimelisemad.

10. Kuidas aitab TE100 kaasa võitlusele globaalse kliimamuutusega?

Peatamaks globaalset ökosüsteemi ohustavat kliimamuutust on esmane prioriteet kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine. TE100 lahutamatuks osaks on ambitsioonikas energiasäästuprogramm ja täielikult CO2 vabadel allikatel elektri ja soojusenergia tootmine.

11. Kuidas aitab TE100 kaasa puhtama elukeskkonna saavutamisele?

Taastuvenergia laialdasem kasutuselevõtt teeb keskkonna puhtamaks, soodustades jätkusuutlikku arengut ja elanikkonna tervist. TE100 stsenaariumi potentsiaali realiseerimine annab võimaluse lõpetada põlevkivi põletamine elektri tootmiseks, mis tekitab 70% Eesti CO2 heitmetest, 80% kõigist jäätmetest ja tarbib 80% kogu Eesti vee kasutusest

12. Kuidas rakendada olemasolevaid põlevkivi jaamu TE100 stsenaariumi kohaselt?

Tootmisvõimsuste turulepääsu otsustab turg. Taastuvatel allikatel töötavatel elektrijaamadel on tänu olematule või suhteliselt madalale kütusekulule eelis võrreldes teiste elektritootmise viisidega. Põlevkivienergeetikas tuleb senisest enam keskenduda kõrgema lisandväärtusega toodetele.

13. Mis roll on tarbijatel TE100 elluviimisel?

Vana, fossiilsetel allikatel põhineva energiasüsteemi lahutamatuks osaks on passiivne tarbija, kes vaatamata oma eelistustele ei oma tõelist jõudu turul toimuva mõjutamiseks. Uue, taastuvatel allikatel põhineva süsteemi lahutamatuks osaks on teadlik tarbija. Selleks vajab tarbija kõigepealt infot. Kõik tarbijad tuleb varustada reaalajas infot edastavate tarkade arvestitega, mis annavad tarbijale selge ülevaate oma tarbimiskäitumisest ning võimaldavad tarkades majades saavutada olulise kulude kokkuhoiu. Samuti on kõikidel tarbijatel võimalik alustada energiatootmisega mikro‐ ja väiketootmisseadmetes.

14. Kes on kava koostanud?

„Taastuvenergia 100% ‐ üleminek puhtale energiale“ kava on Eesti Taastuvenergia Koja (ETEK) ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) ühisalgatus, mille koostamisse panustanud eksperdid on teinud seda vabatahtlikkuse alusel.

ETEK on 13. mail 2011 a. asutatud taastuvenergia tootjate ja mittetulundusühingute poolt aitamaks kaasa taastuvenergia laiemale kasutusele‐võtmisele Eestis. EKO on 2001. aastast tegutsev keskkonnaühenduste koostöövõrgustik, mis koordineerib oma liikmete seisukohti olulistes keskkonnakaitset puudutavates küsimustes ja aitab ühiste jõududega keskkonnakaitselisi eesmärke täita.