Analüüs: Eesti vajab mõjusaks kliimapoliitikaks tugevat kliimaseadust
Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) koostatud analüüs “Eesti kliimaseaduse perspektiivikus” toob välja, et Eesti praegune kliimaalane õiguslik regulatsioon on hektiline ning ebapiisav riigi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Analüüsi üks autoreist KÕKi õigusekspert Kärt Vaarmari selgitas, et Eesti kliimaeesmärgid on kirjas mitmes erinevas dokumendis, mis on sageli ka omavahel vastuolus või sisult vananenud. "Selge ei ole, kes vastutab kliimaeesmärkide täitmise eest ning puudub üldine kliimapoliitika juhtimisstruktuur. Sellises ebaselges olukorras on kliimaeesmärkide saavutamist Eestis õiguslikult äärmiselt keeruline tagada. Mitmete riikide kogemus, mida uurisime analüüsi koostades, annab alust järeldada, et sisukas kliimaseadus võimaldaks luua tervikliku pildi kliimapoliitikast ning lisaks kindlust ja selgust nii otsustajatele, kodanikele kui ka ettevõtjatele,” täpsustas Vaarmari.
Analüüsi tulemused on mõeldud kasutamiseks edasiste kliimaseaduse teemaliste arutelude ja võimalike õigusloomeprotsesside ühe alusmaterjalina Eestis. Analüüsi Eesti kliimaseaduse perspektiivikusest tellis KÕKilt Eestimaa Looduse Fond, et saada vastus küsimusele, kas ja millisel kujul oleks Eesti kliimapoliitika reguleerimisel kasu kliimaseadusest.
Lisainfo:
Piret Väinsalu, Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert,piret@elfond.ee, 5812 0287
Katre Liiv, Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert, katre.liiv@elfond.ee, 5076519