Kõik uudised
2018. a oktoobri alguses avaldatud ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) eriraport hoiatab, et aeg kliimamuutuste pidurdamiseks ja sellest tingitud drastiliste tagajärgede vältimiseks on otsakorral. Raport rõhutab ülemaailmse süsinikuemissioonide vähendamise ning metsastamise, säästliku põllumajanduse ja taastuvenergeetika olulisust.
OECD viimase keskkonnaraporti (märts 2017) andmetel on Eesti kõige süsinikumahukam riik OECD-s. 70% Eesti energiast toodetakse põlevkivist, mille tõttu Eestil süsinikujalajälg on üks suuremaid Euroopas (14 000 tonni CO2 inimese kohta aastas). Eestil ei ole oma kasvuhoonegaaside (KHG) emissioone õnnestunud märkimisväärselt vähendada: veel 2016. a oli KHG emissioon jätkuvalt üle 10% suurem kui aastal 2000. 2017. aastal tõusis KHG eelneva aastaga võrreldes veel 11,3%.
2017. aastal võttis Riigikogu vastu Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, milles on eesmärgiks seatud vähendada KHG emissioone aastaks 2050 vähemalt 80% ning asendada “räpane” energiatootmine peamiselt kohaliku taastuvenergia tootmisega. Ent nagu ka OECD raportis rõhutatakse, on see eesmärk deklaratiivne, kui selle täitmiseks ei ole selgeid meetmeid ja tegevusplaani. Selline tegevusplaan peaks hõlmama kiiret üleminekut põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale.
Eesti riik peab põlevkivitööstuse kui suurima süsinikuheitme põhjustaja mõju vähendamiseks otsustavalt ja kiiresti tegutsema.
Andreas Piweki loeng keskendubki sellele, kuidas mõju otsustavalt ja kiirelt vähendada õiglase ülemineku teel. Õiglane üleminek tähendab, et sellest puudutatud inimestele on tagatud õiglane sissetulek ja inimväärne elu. Eestis räägime õiglasest üleminekust peaasjalikult Ida-Viru piirkonnas põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud tööliste ja sellest mõjutatud kogukondade jaoks.
Loengut korraldavad keskkonnaühendused Keskkonnaõiguse Keskus, Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine koostöös Tallinna Ülikooliga. Loengu toimumist toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI).
Avalik loeng 28.05: "Õiglane üleminek taastuvenergiale - Eesti järgmine suur hüpe"
Kutsume Sind osalema õiglasele üleminekule pühendatud loengul 28. mail algusega kell 18:30 Tallinna Ülikoolis ruumis A121 (Astra maja, Narva mnt 29)!
Avaliku loengu peab Gelsenkircheni linnas kivisöe kaevanduste sulgemist edukalt juhtinud õiglase ülemineku (Just Transition) ekspert ning Gelsenkircheni linna Euroopa suhete eestvedaja Andreas Piwek. Kõik huvilised on oodatud kaasa mõtlema, esinejale saab ka küsimusi esitada! Loeng toimub inglise keeles.
Loeng annab ülevaate Saksamaal Ruhri piirkonnas edukalt läbiviidud õiglasest üleminekust ehk söe- ja metallitööstuste sulgemisest 1980ndatel. Andreas Piwek räägib algatuseks lühidalt Ruhri piirkonna tööstusajaloost Gelsenkircheni linna näitel. Suurem osa loengust on pühendatud ülemineku protsessi erinevatele tahkudele. Näiteks puudutab loeng seda, kuidas toimus infrastruktuuri üleminek ja ehitati üles uus infrastruktuur, kuidas loodi uued säästlikud energiasüsteemid, mil moel toimus sotsiaalne üleminek jne. Samuti kuuleme üleminekuprotsessi mõjudest, senistest tulemustest ning tulevikuväljavaadetest.
2018. a oktoobri alguses avaldatud ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) eriraport hoiatab, et aeg kliimamuutuste pidurdamiseks ja sellest tingitud drastiliste tagajärgede vältimiseks on otsakorral. Raport rõhutab ülemaailmse süsinikuemissioonide vähendamise ning metsastamise, säästliku põllumajanduse ja taastuvenergeetika olulisust.
OECD viimase keskkonnaraporti (märts 2017) andmetel on Eesti kõige süsinikumahukam riik OECD-s. 70% Eesti energiast toodetakse põlevkivist, mille tõttu Eestil süsinikujalajälg on üks suuremaid Euroopas (14 000 tonni CO2 inimese kohta aastas). Eestil ei ole oma kasvuhoonegaaside (KHG) emissioone õnnestunud märkimisväärselt vähendada: veel 2016. a oli KHG emissioon jätkuvalt üle 10% suurem kui aastal 2000. 2017. aastal tõusis KHG eelneva aastaga võrreldes veel 11,3%.
2017. aastal võttis Riigikogu vastu Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, milles on eesmärgiks seatud vähendada KHG emissioone aastaks 2050 vähemalt 80% ning asendada “räpane” energiatootmine peamiselt kohaliku taastuvenergia tootmisega. Ent nagu ka OECD raportis rõhutatakse, on see eesmärk deklaratiivne, kui selle täitmiseks ei ole selgeid meetmeid ja tegevusplaani. Selline tegevusplaan peaks hõlmama kiiret üleminekut põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale.
Eesti riik peab põlevkivitööstuse kui suurima süsinikuheitme põhjustaja mõju vähendamiseks otsustavalt ja kiiresti tegutsema.
Andreas Piweki loeng keskendubki sellele, kuidas mõju otsustavalt ja kiirelt vähendada õiglase ülemineku teel. Õiglane üleminek tähendab, et sellest puudutatud inimestele on tagatud õiglane sissetulek ja inimväärne elu. Eestis räägime õiglasest üleminekust peaasjalikult Ida-Viru piirkonnas põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud tööliste ja sellest mõjutatud kogukondade jaoks.
Loengut korraldavad keskkonnaühendused Keskkonnaõiguse Keskus, Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine koostöös Tallinna Ülikooliga. Loengu toimumist toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI).
