Eesti jaoks on paremaid lahendusi kui tuumaenergia
Täna avaldatud tuumaenergia müütide kogumik seab kahtluse alla terve rea avalikus arutelus laialt levinud väiteid nagu tuumaenergia oleks Eestile hädavajalik või aitaks lahendada keskkonnaküsimusi. Kogumiku koostajad leiavad, et Eestil on mõttekas suunata kogu tähelepanu taastuvenergiale, et saaksime taskukohase energia võimalikult kiiresti.
Taastuvenergiasüsteemi täiendamise asemel pärsib tuumaenergia selle arengut, lükates nõnda edasi ka loobumist looduskeskkonda ja inimeste heaolu kurnavatest fossiilsetest energiaallikatest. “Riike pikaajaliselt ja üle maailma analüüsides on leitud, et erinevalt taastuvenergiast ei ole tuumaenergia aidanud neil vähendada süsinikuheidet. On selge, et Eesti riik täidaks kliimaeesmärgid praegust taastuvenergia kurssi hoides palju varem kui valmiks võimalik tuumajaam, mistõttu kliimaeesmärkide täitmiseks Eestil tuumajaama tarvis ei ole,” rääkis müüdikogumiku üks koostajaist Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen.
Kogumik toob selgelt välja, et tuumajaama ehitamine on kliima- ning energiakriisi lahendamiseks liiga aeglane ja kallis, nõuab riigilt suuri investeeringuid ning ka arendaja rahalist toetamist. “Konkurentsivõimelist hinda elektriturul saab tagada ainult riiklike toetustega, sest selle hind kõiki kulusid arvestades on palju kallim taastuvenergia alternatiividest,” selgitas Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske. Ta lisas, et levinud väide, nagu tuleneks põhjamaade soodne elektrihind tuumaenergiast, on vale, sest soodsa hinna taga on ennekõike hüdroenergia ning tuumaenergia on odav vaid teatud juhtudel. Veske hinnangul ei ole Eestis pärast planeeritud mahus taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu tuumajaamale enam turul ruumi ega vajadust.
Tuumaenergia müütide kogumik hõlmab müüte ning neid ümberlükkavaid fakte ja põhjalikke selgitusi tuumaenergia hinnast, ajamõõtmest, tuuma- ja taastuvenergia vahelistest suhetest, varustuskindlusest ja energiajulgeolekust, keskkonnast ja kliimast ning elanikkonnaohutusest. Kogumiku avaldasid Eestimaa Looduse Fond, Rohetiiger, Eesti Roheline Liikumine, Kriisiuuringute Keskus. Toetas Euroopa Liidu LIFE Programmi projekt “Together For 1.5”.