Kõik uudised
Piret Väinsalu, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert, 5812 0287, piret@elfond.ee
(tuumaenergeetika)
Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert, 5274761, kart@k6k.ee (õiguslikud küsimused)
EKO: energiamajanduse arengukava peab suunama teraviku tagasi taastuvenergiale
Eesti keskkonnaühendused ütlevad tagasisides energiamajanduse arengukava eelnõule, et see on õigusvastane ning jätab lahtiseks, milline saab olema Eesti energiamajanduse mõju keskkonnale. Ühenduste sõnul tuleb riigil tugevdada taastuvenergiale ülemineku eesmärke, põhjendada tuumaenergia prioriteetsust ning viia energiamajandust korraldavad õigusaktid ja arengukavad omavahel kooskõlla.
Foto: Katre Liiv
Praegune energiamajanduse arengukava (ENMAK) eelnõu on taandunud senistest sihtidest, milleks olid taastuvenergia kiire arendamine ning energeetikast tuleneva keskkonnakahju tempokas vähendamine. Varasema arengukava versiooniga võrreldes on taastuvenergia tähtsus vähenenud ning selle asemel on prioriteetseks tõusnud tuumaenergeetika.
“Taastuvenergiale ülemineku lubadus on lahjenenud - 100%dilt 80%ni. Eelnõu ütleb, et taastuvenergia 100 eesmärk pole prognooside järgi saavutatav, ning seetõttu toimub taastuvenergia arendamine turulolijate initsiatiivist lähtuvalt. Hägune sõnastus ja nii drastiliselt madaldatud eesmärgid annavad selge signaali, et taastuvenergia ei ole riigi suund ja huvi. Keskkonnaühenduste hinnangul on vaja naasta taastuvelektri 2030 eesmärgi juurde,” selgitas ELFi taastuvenergeetika ekspert Ingrid Nielsen.
“Taastuvenergiale ülemineku lubadus on lahjenenud - 100%dilt 80%ni. Eelnõu ütleb, et taastuvenergia 100 eesmärk pole prognooside järgi saavutatav, ning seetõttu toimub taastuvenergia arendamine turulolijate initsiatiivist lähtuvalt. Hägune sõnastus ja nii drastiliselt madaldatud eesmärgid annavad selge signaali, et taastuvenergia ei ole riigi suund ja huvi. Keskkonnaühenduste hinnangul on vaja naasta taastuvelektri 2030 eesmärgi juurde,” selgitas ELFi taastuvenergeetika ekspert Ingrid Nielsen.
Kui tuumaenergiaga seoses on riigi varasem retoorika olnud, et riik loob tuumaenergiale vaid vajamineva regulatiivse keskkonna, siis ENMAKis on planeeritud pikaajalised finantseerimislahendused. ELFi kliimapoliitika ekspert Piret Väinsalu ütles, et see on murettekitav, kuna strateegilisel tasandil on läbi kaalumata riigi selline abi tuumaenergia arendajale. “Esmalt peab ENMAK ette nägema avalikkuse kaasamise ja ühiskondliku arutelu, kas üldse soovime riiklike finantseerimislahenduste abil tuumajaama ehk kas saadav kasu kaalub üles kahju. ENMAK peab kaasamise selgelt ette nägema seda enam, et praeguse tuumajaama eriplaneeringu protsessiga ei käi kaasas avatud kaasavat arutelu selle üle, kas Fermi Energia välja käidud tuumajaam on ühiskonnale vastuvõetav või mitte. Arutatakse vaid asukohavaliku üle,” lisas Väinsalu.
Lisaks on ENMAKi eelnõu otseses vastuolus energiamajanduse korralduse seadusega, mille kohaselt tuleb toota 2030. a taastuvelektrit tarbimise mahus. “Seega ei vasta eelnõu kehtivale õigusele ja on õigusvastane. Teadmata on ka sellise energiamajanduse stsenaariumi mõjud, kuna mõjuhindamine tehti eelnõu eelmisele versioonile. Arengukava mõjuhindamise kohustus on praegu sisuliselt täitmata, mis samuti on õigusvastane," märkis Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari.
Vaata lisaks:
Eesti Keskkonnaühenduste Koja tagasiside ENMAKi eelnõule, september 2025
Vaata lisaks:
Eesti Keskkonnaühenduste Koja tagasiside ENMAKi eelnõule, september 2025
Lisainfo:
Ingrid Nielsen, ELFi taastuvenergeetika ekspert, ingrid.nielsen@elfond.ee (taastuvenergeetika)Piret Väinsalu, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert, 5812 0287, piret@elfond.ee
(tuumaenergeetika)
Kärt Vaarmari, Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert, 5274761, kart@k6k.ee (õiguslikud küsimused)