EKO: riik peab tuumajaama rajamise üle otsustama selgelt ja avatult

EKO hinnangul on praegune eelnõu üles ehitatud reale väikestele tehnilistele otsustele, mis viivad Eestit hiilivalt tuumajaama rajamise suunas. Samal ajal puudub konkreetne otsustuskoht, kus riik ja avalikkus saaksid teha ühiselt teadliku valiku, kas Eestis tuumaenergia kasutusele võtta. Sellise selge otsustuskoha olemasolu on Eestile soovitanud ka Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur.

Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika eksperdi Piret Väinsalu sõnul annaks seadusesse selge otsustuskoha lisamine vajaliku läbipaistvuse, millal on viimane aeg avalikkusel tuumaenergia kasutuselevõtu osas kaasa rääkida. “Praegu on ebaselge, millal meil ühiskonnana on võimalik teha põhimõtteline otsus, kas soovime või ei soovi Eestis tuumaenergia kasutusele võtta. Selleks ajaks peavad olema selged ka kõik kaasnevad mõjud ning kõik võimalused veel avatud olema, sealhulgas see, et Eestis tuumaenergiat kasutusele ei võeta”, selgitas Väinsalu.

Põhimõttelise otsuse tegemise eel on vaja terviklikku mõjuhinnangut, sealhulgas selget analüüsi, millised on kaasnevad riskid ja kulud riigile. Näiteks on seaduseelnõus jäetud ebamääraseks, kes ja kuidas vastutab tuumajäätmete eest. “Ka väikesest jaamast pärit merekonteineritäis kõrgelt radioaktiivseid jäätmeid osutub probleemiks, kui sellega tegelemise vastutus langeb asjaolude kehval kokkulangemisel riigile ning me peame hakkama maksumaksja raha eest rajama ülikallist lõppladustuspaika, eeldusel et keegi sellist rajatist üldse oma tagahoovi on nõus lubama,” hoiatab Eesti Rohelise Liikumise väiketuumajaamade vanemekspert Madis Vasser.  

Vasser lisas, et tasub vaadata maailmapraktikaid ning analüüsida Eesti võimekust sellest positiivses mõttes erineda. Näiteks on erinevates tuumaenergiat tootvates ELi liikmesriikides tuumajaamade lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks vajalikust rahast keskmiselt olemas vaid umbkaudu pool, ning jaamad on lähenemas sulgemisele. “Enne tuumaenergia põhimõttelise kasutuselevõtu üle otsustamist tuleb analüüsida, kas riigis on nii rahaliselt kui ka konkreetse asukoha mõttes jäätmete lõppladustamine tehtav,” võttis Vasser teema kokku.

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu jõuab praeguse kava järgi Riigikogusse arutelule eeldatavasti juba sel kevadel. Seadus on plaanis vastu võtta käesoleval aastal.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab kümmet eelkõige üleriigilise huvikaitsega tegelevat ekspertorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus, Päästame Eesti Metsad, Läänerannik, Nõmme Tee Selts.


Lisainfo:
Piret Väinsalu, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert, piret@elfond.ee, 5812 0287
Madis Vasser, Eesti Rohelise Liikumise väiketuumajaamade vanemekspert, madis@roheline.ee, 5395 0310