ELF kaebas kohtusse Lüganuse valla eriplaneeringu tselluloositehase rajamiseks

Keskkonnaorganisatsioonid on korduvalt juhtinud valla ja arendajate tähelepanu tehase puiduvajadusega seotud suurele raiesurvele, sellega kaasnevatele keskkonnamõjudele ning vajadusele neid mõjusid hinnata. “Toetame igati Eestist raiutava puidu kohapealset väärindamist, aga tegemist on Eesti mõttes hiigelsuure puidutarvitajaga. Ainult põhjalik mõjuhinnang saaks anda kindlust, et see mahub Eesti looduse taluvuspiiridesse. Paraku on mõjuhindamine selles osas puudulik,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Silvia Lotman. “Arendaja enda öeldu - et tehase toimimiseks peaks olema Eesti raiemaht 10 milj tm - näitab paraku, et tehas põlistaks praeguse rekordtasemel raiemahu,” lisas Lotman.

Tehas suurendaks survet Eesti metsadele

Kavandatava tehase puiduvajadus on 2,25 miljonit kuupmeetrit aastas. See tähendab praktiliselt viiendiku senisest Eesti raiemahust suunamist ühte tehasesse. Senises mahus raie on toonud kaasa Eesti metsaelustiku vaesumise, lageraiemaastikud, kodumetsade hävimise ning jätkusuutmatu puidutööstuse. “Samal tasemel üleraiega jätkates rikutaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja säästva arengu seaduse nõudeid, aga laiemalt ka Eesti Vabariigi põhiseadust, mille kohaselt tuleb loodusvarasid kasutada säästlikult,” selgitas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kärt Vaarmari, kes on kohtuvaidluses ELFi esindajaks. “Samas on tehase puiduvaru hankimise keskkonnamõju eriplaneeringu protsessis täielikult hindamata,” lisas Vaarmari.  

Vastuolu kliimaeesmärkidega

Kohtule esitatud kaebuses juhitakse tähelepanu ka sellele, et nii suure osa puiduressursi kasutamine tselluloosi tootmiseks ei võimalda Eestil täita seatud kliimaeesmärke, kuivõrd tselluloosist valmistatakse valdavalt lühikese elueaga paber- ja papptooteid. Kaasneva raiemahu jalajälg on aga väga suur: metsaraied on olnud Eestis suurimad inimtekkeliste kasvuhoonegaaside netoheite mõjutajad LULUCFi sektoris (Keskkonnaagentuur, 2021). Metsandussektori heite vähendamiseks ja EL kliimanõuete täitmiseks on raiemahu vähendamine hädavajalik. “Sellise toormevajadusega tehase rajamine paneb sisuliselt lukku võimaluse Eestil raiemahtu lähematel aastakümnetel vähendada, mis võib seoses kliimapoliitikaga riigile kaasa tuua oluliselt suuremaid kulusid kui tulusid,” rääkis ELFi juhatuse liige Silvia Lotman.

Mõju Läänemerele

Tehase rajamine tähendaks ka uue reostusallika lisandumist Soome lahele, kuna tehase käitamisel on plaanis juhtida heitvesi Läänemerre. Sellega viiakse merre toitaineid nagu lämmastik ja fosfor. Juba praegu on Läänemeri toitainete ülekülluse tõttu maailma üks saastunumaid ning nende täiendav lisamine vaid süvendab probleemi. ELF leiab, et eriplaneeringu protsessis tehtud uuringud ei anna alust teha järeldust, nagu puuduks plaanitaval tehasel Läänemerele oluline mõju.

Lüganuse vald ei ole planeeringut kehtestades adekvaatselt hinnanud võimalikke alternatiive ega põhjendanud, miks peaks ühiskond tehase rajamisega kaasnevat keskkonnaohtu taluma. Ka väidetav sotsiaalmajanduslik kasu, millele planeering tugineb, on tõendamata.

ELF leiab, et eriplaneeringu kehtestamine oli õigusvastane ning taotleb kohtult planeeringu kehtestamise otsuse tühistamist.