Kõik uudised

Fotoreportaaž: näiteid märgalaviljelusest Saksamaal ja Hollandis

05. november 2018
Kuivendatud turbaalad on kliimamuutuste seisukohalt probleem. Neil aladel tekkiv kasvuhoonegaaside heitekogus on Eestis nõnda suur, et maandub väga süsinikumahuka energeetikasektori järel teisele kohale.  ELF on taastamas mitmeid Eesti soid, panustades nõnda haruldaste koosluste taastumisse, kuid ühtlasi ka kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Turbaalade kasvuhoonegaaside heite vähendamisel võib aga tõhusaks lahenduseks kujuneda märgalaviljelus.

Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Eestis ja mujal Baltikumis on see täiesti uuenduslik tegevussuund, kuid Saksamaal ning Hollandis leiab mitmeid alasid, kus seda juba katsetatakse ja rakendatakse. Käisimegi tänavu sügisel koos teadlaste, ekspertide, ametnike jt huvilistega uurimas, kuidas see märgalaviljelus sealkandis täpsemalt käib. Allolevast fotoreportaažist saad lähemalt aimu, kuidas inimtegevuse mõju leevendada püütakse.

Märgalaviljelusest lähemalt

Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Märgalaviljeluse üheks eesmärgiks on võimaldada selliste märgadele turbaaladele omaste ökosüsteemi teenuste taastamist ja säilitamist nagu süsiniku sidumine ja ladustamine, vee ning toitainete talletamine kui ka kohaliku kliima jahutamine ning elupaiga pakkumine haruldastele liikidele. Märgalaviljelus tooks kaasa paradigma vahetuse põllumajanduses - kuivendamise asemel kasutataks turbaalasid alaliselt märgades tingimustes, kus nõnda säilib ka ladestunud turvas.

Märgalaviljeluse rakendamist degradeerunud turbaaladel toetab ka Riigikogu kinnitatud dokument "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050", milles on võetud eesmärgiks suurendada ja säilitada muldade, sh sooalade turbas seotud süsinikuvaru ning vältida turbaalade edasist degradeerumist. Et selgitada, kas ja kuidas on see teostatav, on MSuccowi sihtasutuse ellu kutsunud projekti Märgalaviljelus Baltimaades.

Vaata põhjalikumat märgalaviljeluse tutvustust SIIT!

Fotoreportaaž õppereisist

Reportaaži kõrvale soovitame lugeda ka õppereisi korraldanud meeskonna ülevaadet (inglise keeles), mille leiab SIIT!

Ilperveldi kaitseala Amsterdami lähistel

Tegemist on Ilperveldi poldril, 5 km Amsterdamist eemal paikneva kaitsealaga, kus püütakse leida tasakaal intensiivse maakasutuse, elurikkuse hoidmise ja turbamaade kasutuse ning sellest lähtuva maapinnataseme alanemise vahel. Pinnataseme alanemine toimub kuivenduse põhjustatud turba mineraliseerumise ja tihenemise tõttu ning enamus turbaaladest asuvad allpool merepinda. Nagu teada, püsib oluline osa Hollandist kuiv tänud pumplatele, mis kõrgemalt maalt tuleva vee merre pumpavad.

Kummik
Siin on üks pisike lapike Eestile tüüpilisest sootaimestikust, kuid Hollandis haruldasest kooslusest, kus on esindatud turbasamblad ja nende vahel kasvav kukemari.

Endisele prügimäele rajatud karjamaa, mida püütakse ka ajutise veepumpamise abil hoida niiskena, et hakkaks taastekkima soodele iseloomulik taimestik ja ka turvas. Siiski on maakasutus karjatamise tõttu intensiivne ning on küsitav, kuivõrd on eesmärk saavutatav.


Nii meid seal poldril mööda kanaleid ringi veeti. Paadijuhtideks olid vabatahlikud, kes tegelevad ka koosluste hooldamisega. Turbaalad on hävinenud kaevatud kanalite ja kuivenduse tõttu. Lisaks turbaalade hävingule loovad kanalid ka soodsad tingimused sääskede paljunemiseks ja suviti pidi olema alal üsna keeruline olla - veidi nagu Soomaal.


Näide, kuidas turbamaadele ja endistesse soodesse kaevatud kanalite ääres toimub turba erosioon. Hetkel kasutatakse ala rohumaana.

Sellised ruutmeetrised turbasambla laigud olid kohalikuks edulooks hävinud sookoosluste taastamisel.

Hundinuia kasvatamise katseala Zuiderveeni poldril

Amsterdami vahetus läheduses paikneb hundinuia kasvatamise katseala. Eesmärk on rajada märgalaviljeluse ala ja ühtlasi peatada turba edasine lagunemine ning maapinna taseme alanemine. Maapind on siin paar meetrit alla merepinna, mis on iseloomulik enamusele Hollandi turbaaladest. Hundinuia kasutatakse biomassina - energeetikas, ehitusmaterjalina, loomasöödana.


Katseala on rajatud endisele intensiivses kasutuses olnud rohumaale, mille tulemusena oli turba pealmine kiht tugevalt mineraliseerunud ja toitaineterikas. Katseala rajamiseks kooriti pealmine kiht ja paigutati vallidesse, mille abil hoitakse ka seal ümbritseva alaga võrreldes kõrgemat veetaset.

Hundinuia kasvualale on tõmmatud lindid takistamaks lindudel kasvavate taimede söömist - neil oli  alguses katsealal kasvavatele taimedele üsna laastav mõju.

Veetase on reguleeritav, vett pumbatakse alale ümbritsevatest kuivendussüsteemidest.

Turbasambla kasvatamise katseala Hankhausenis

Turbasambla kasvatamise eesmärgiks on leida asendus taastumatust loodusvarast - turbast - toodetud kasvusubstraadile. Saksamaal on teema seda akuutsem, et uusi kaevanduslubasid enam üldjuhul ei väljastata ja töösolevate kaevanduste varud on ammendumas. See tähendab aga näiteks suuremat survet Balti riikidest pärit turba ekspordiks. Samuti aga vajadust uute lahenduste leidmiseks. Ühtlasi nähakse sambla kasvatamises võimalust degradeerunud aladel turba lagunemise peatamiseks ja turba taastekkeks, mis peaks vähendama kasvuhoonegaaside emissioone kuivendatud turbaaladel. Lisaks peatama või tagasi keerama maapinna alanemise ning järjest keerulisemaks kujuneva olukorra seonduvalt merepinnast allpool olevate alade kasutuses hoidmisega.


Turbasamblakasvatuse üheks eduvõtmeks on reguleeritav veerežiim, mis tagab aastaringselt ühtlase kõrge veetaseme. Nagu näha ala ümbritsevast kraavist, siis vesi on toitaineterikas (põllumajandusest tulenev lämmastik ja fosfor), mis võib pigem luua tingimused rohttaimede kasvuks - need aga konkureerivad turbasammaldega. Selle vältimiseks ala ka niidetakse.




Turbasambla kogumiseks kasutati ekskavaatori noole külge ehitatud korviga niidukit. Ekskavaator liigub mööda katseala vahele rajatud valle, mis koosnevad alalt kooritud mineraliseerunud ja toitainerikkast turbast. Siinkohal on muidugi kriitiliseks teguriks nende vallide edasisel mineraliseerumisel tekkivad CO2 vood, mis võib tasalülitada ümbritseva turbasambla kasvatusala süsiniku sidumise.  

Alal on tehtud turbasambla kogumine, kuid ühe ebaõnnestumisena toodi siinkohal välja, et lõige toimus liiga sügavalt ja turvas paljandus. Uut turbasammalt pole alale kasvama hakanud.



Veetaseme reguleerimiseks oli rajatud pumbajaam, pildil väljalaskeava turbasambla kasvatusalale ühes veeseire punktiga. Katseala elektrifitseerimine ja elektrikulu kohta täpsemaid arvutusi ei avaldatud, kuid neil olevat oluline osakaal kogu projektis.


Turbasambla kasvualalt saadud turbasambla fragmentidest valmistatud kasvusubstraat ja tulemus. Omadused sarnased turbast tehtud kasvusubstraadile.

Roogu kasvatav ettevõte HISS REET Saksamaal

Tegemist on ettevõttega, kes vahendab Ida-Euroopast, Türgist ja ka kaugemalt Aasiast pilliroogu, mille peamiseks kasutusalaks on katuste ehitus. Nende enda tootearendusse kuulub ka hea helisummutamise omadustega laepaneel. Ehkki nad seisavad imporditava roo hea kvaliteedi eest, tunnistati siiski, et parim kohalikele katustele on kohalikus piirkonnas kasvanud pilliroog. Saksamaal lõigatakse pilliroogu ka katuste ehituseks, kuid kallinevad tööjõukulud on seda pärssinud.

Pillirookubude vaheladu

Heade helisummutavate omadustega laepaneel, mis on ka kena disainiga.



Sangleppade majandamine niisketel ajutise üleujutusega aladel Schuenhagenis

Kohaliku piirkonna riigimetsade metsaülem Andreas Baumgart selgitas, mil viisil tehakse raieotsuseid ja millised on sangleppade kasvatamise perspektiivid. Väljaveotehnika osas anti ülevaade, et raied teostatakse lühikesel kuival perioodil kerge metsatehnikaga, vältimaks pinnase kahjustusi. Samuti on kasutatud trosside abil puude väljatoomist, kuid majanduslikult on see osutunud kalliks. Sangleppa hinnati vägagi perspektiivikaks, samas on oluline harvendusraie õigeaegsus. Siinkohal rõhutati ka mullas salvestunud süsiniku hoidmise olulisust, kuna turvasmuldade kuivendamine on olulisel kohal Loode-Saksamaa inimtekkelistes süsinikuheitmetes. Ühe riskina nähakse kliimamuutustest tingitud haiguste levikut ja sestap on teadlikult võetud suund erinevate puuliike kasvatamisele.

Ühe olulise nüansina jäi kogu õppereisi jooksul silma suhteliselt nähtamatu raietegevus Loode-Saksamaa metsades, aeg-ajalt siiski oli väiksemaid palgivirnasid teede ääres. Küsisime selle kohta ja saime vastuseks, et lageraie selles piirkonnas ei ole lubatud ja lageraiena mõistetakse juba puistu vähendamist 50%. Teisalt tõdeti, et lähemas perspektiivis võib raietegevuse tulemusena hakata vähenema ka sealsete metsade tagavara, kuna metsade struktuur on vanemate poole kaldu, kus ka enim metsade puidu- ja süsinikuvarust.


Õppereisil osalejad sangleppade vahel.

Sanglepa enamusega puistu, milles tehtud ka harvendus.

Hundinuia põld Kampi poldril

Saksamaale kolinud hollandlane Aldert van Weeren selgitab enda tegevusi turvasmuldade säästmise ja päästmise nimel.

Veerežiim on kõrge ning alale on rajatud hundinuia põld. Ühtlasi jõuavad biomassi pinnasesse kogunenud toitained (lämmastiku- ja fosforiühendid), vähendades nõnda nende võimalikku leostumist veekeskkonda. Juured seovad pinnases leiduvad mürgid, sh taimekaitsevahendite jäägid. Kuna juurikad on kasutuseta, siis mürkidest lahtisaamiseks lahendust pole. Kõrge veetase aitab hoida turbasse seotud süsinikku ja luua tingimused turba taastekkeks.

Alal kasvatatakse ahtalehelist ja laialehelist hundinuia. Taimi istutati tihedusega 1 taim m2 kohta, misjärel need laienevad kogu alale.


Kohalikust pilliroost katus poldri vahelisel kõrgendikul asuvas külas.

Pilliroo lõikamise ja kogumise masin. Muuseas toonitati, et sellel on kabiin, mis juhile mugav, ning nuiade vihud sõidavad kasti, mis teeb kogujal elu lihtsamaks.


Pilliroo lõikamise ja kogumise masin - kuna see on ilma eeltoodud mugavusteta, siis seda ei kasutata.

Pilliroost ja hundinuiast toodetud materjalid, soojustus- ja viimistlusplaadid (nende tulekindlust demonstreeriti gaasipõletiga. Demo lõppes vaid ühe uudistaja kummiku sulamisega - plaat jäi kahjustusteta), soojustusmaterjalid, hundinuia õietolm kasutuseks kasvuhoonetes biotõrjevahendina.


Luhaheina kasutus biomassina Neukalener Seewieseni endisel poldril  

Tutvusime endise poldrialaga, kus oli ennistatud looduslik veetase ja endistel intensiivse kasutusega aladel kasvas tarnarohke luhahein, mida kohalik katlamaja kasutab kütusena. Katlamaja põhines taanlaste tehnoloogial ja Saksamaal on see suhteliselt haruldane kütteaine. Aastane vajadus on 3000 heinapalli. Küsisime, kas hein oleks sobiv ka söödana kasutamiseks, kuid saime negatiiivse vastuse - tarnad teevad selle ebasobivaks. Siiski oleks raskematel aegadel ka see võimalus.


Heinamaa koos tehnikaga heinapallide transpordiks.

Katlamaja, kus heinapallid purustatult põletatakse.

Vesipühvid Berliinis

Märgade poollooduslike koosluste hooldamiseks toodi Itaaliast vesipühvlid. Oluliseks eeliseks teiste kariloomade ees on see, et nad söövad ka märgadest lohkudest jm, kus näiteks lihaveised eelistavad mitte käia. Samuti mainiti, et võrreldes teiste kariloomadega on nendega väga vähe probleeme. Peamiselt on nende pärast mures kodanikud, kes kardavad loomade sattumist tänavatele ning liikluskaose tekkimist. Talvisel ajal vajavad pühvlid siiski siseolusid, kuna külmakahjustused on kerged tekkima (näiteks kõrvadel). Liha turustatakse ja sellele on nõudlust rohkem, kui pakkumist. 

Vesipühvlid.

Õppereisi kommentaare jagas Jüri-Ott Salm, fotod tegi Marko Kohv.

Õppereisil osalesid Eestist Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Ornitoloogiaühingu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, MTÜ Kahlajakaitse, Tartu Ülikooli, Maaülikooli esindajad ja eksperdid.

Õppereis toimus projekti „Märgalaviljelus Baltimaades“ raames, mida  toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI). EUKI on Saksamaa Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutuse Ministeeriumi (BMU) projektide rahastamise vahend. EUKI üldine eesmärk on toetada koostööd Euroopa Liidus, et vähendada kasvuhoonegaaside kogust. Selleks tugevdatakse piiriülest dialoogi ja koostööd ning vahetatakse teadmisi-kogemusi. Projekti juhtpartner on  Michael Succowi Sihtasutus Saksamaal, partneriteks Leedu Looduse Fond ja Eestimaa Looduse Fond.

Projekti kohta loe lähemalt SIIT!