Hollandi keskkonnaühendused väljusid Eesti metsaraiete tõttu olulisest energeetika kokkuleppest

Holland tarvitab energia tootmiseks suurtes kogustes Eesti metsadest pärit puidust tehtud pelleteid. SOMO värske uuring “Wood pellet damage” toob aga välja, et Hollandis põletatakse riigi toel massiliselt puitu, mis ei ole säästlikest allikatest pärit. Näiteks on puit pärit Eesti vääriselupaikadest, ristimetsadest, Natura 2000 metsaelupaikadest, ohustatud lindude elupaikadest ja turvasmuldadelt või on varutud veekogusid kahjustavalt. Uuring keskendus eelkõige RMK ning Graanul Investi raietegevuse mõjudele. Uuringu tellis Greenpeace Holland.

Greenpeace ning veel neli suuremat Hollandi keskkonnaühendust otsustasid peale uuringu avalikustamist väljuda Hollandi valitsuse, energiatootjate ja ühenduste vahel 2015. a sõlmitud olulise kaaluga energeetika kokkuleppest. Sealsed keskkonnaühendused ütlesid oma teates, et pole nõus olukorraga, kus energiapööre süvendab elurikkuse kadu ning kliimakriisi. Ühendused kutsusid valitsust üles tegelema energiasäästu ning tuule- ja päikeseenergeetika arendamisega.

Pelletiööstuse mõju metsadele ja puidust biomassi käsitlemine taastuvenergiana on aktuaalne teema kogu Euroopa Liidus. Euroopa Komisjon peaks seda valdkonda käsitleva taastuvenergeetika direktiivi täiendatud versiooni avaldama 14. juulil. Ootused on, et puidu masspõletamist ei käsitletaks enam taastuvenergiana ega makstaks sellele peale, ent seni on kuulda olnud vaid direktiivi kosmeetilistest täiendustest, mis soovitud muutust ei too.

“Viimasel aastal on ilmunud mitu murettekitavat uuringut, mis toovad välja, kui laastav mõju on puidu masspõletamisel Eesti metsade käekäigule ja elurikkusele. Sama kinnitavad ka mitmed teadlaste pöördumised. Nii Eesti riik kui ka Euroopa Liit peavad loobuma puidust biomassi käsitlemisest taastuvenergiana, peenehäälestusest siin ei piisa,” ütles ELFi juhatuse liige Siim Kuresoo.

Rohkem infot:

SOMO uuring.

Greenpeace Hollandi pressiteade.