Kõik uudised
Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava eest vastutav minister Jaak Aab kinnitas kokkusaamisel kliimakogus osalenud noortega, et kindlasti saab nende ettepanekutega protsessis arvestada. Lisaks õiglase ülemineku kavale on veel mitmeid poliitilisi dokumente, kuhu noorte ettepanekuid lisada. “Peatselt läheb Riigikogule arutamiseks Eesti regionaalarengu tegevuskava, koostamisel on Ida-Virumaa arengustrateegia. Mõlemad on potentsiaalsed dokumendid, kuhu maakonna noorte arenguettepanekud võiksid sobida, ent valmis tuleb olla ka kompromissideks, “ ütles Aab. “Väga häid ideid olen valmis üle andma ka teistele ministeeriumitele kaalumiseks nende valdkonna kavades,” lisas ta.
Kliimakogu eest vedanud Eestimaa Looduse Fondi projektijuht Maris Jõgeva tuletas ettepanekute üleandmisel meelde, miks noorte kaasatus ja kliimakogu õiglase ülemineku korraldamise juures tähtsad on. “Nii laiapõhjalised muutused, nagu seda on maakonna üleminek süsinikuneutraalsele majandusele, on võimalikud ainult juhul kui piirkonna inimesed on nendes muutustes osalised. Noortele on oluline, et maakonnas saaks õppida erialasid, mis on vajalikud uutes oludes ja üleminekuga käiks kaasas eelduste loomine eneseteostuseks ja ettevõtluseks ka rohelisemal Ida-Virumaal. Nad soovivad, et neid hoitakse valikute ja plaanidega kursis ning arvestataks nende mõtete ja vajadustega.“
Õiglase ülemineku kava on plaanis valitsuses kinnitada uue aasta alguses. Seejärel esitatakse kava Euroopa Komisjonile, kes kinnitab selle eelduslikult 2022. aasta esimeses pooles. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab kavandatud tegevustega peale hakata järgmise aasta keskpaigas.
Eesti esimest kliimakogu korraldasid Eestimaa Looduse Fond ja Rohetiiger.
Taustainfo:
Eesti esimene kliimateemaline rahvakogu ehk kliimakogu toimus 2021. aasta novembris ja detsembris kolmel päeval. Tegemist oli Ida-Viru maakonna 16-29aastastele noortele mõeldud kliimateemalise rahvakoguga, mille eesmärk oli kaasata maakonna noori senisest enam õiglase ülemineku protsessi ning julgustada kaasa rääkima oma tuleviku kujundamisel. Rahvakogu osalusformaat on tõestanud oma mõjusust keerukate valikute tegemisel paljudes maailma riikides ja linnades. Kliimakogu annab avalikkuse mandaadi keeruliste ja poliitikutele ebamugavate, ent tuleviku mõttes oluliste otsuste langetamiseks. Lisaks regionaalhalduse ministrile antakse kliimakogus sündinud ettepanekud üle ka Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, et need lisada piirkonna arengudokumentidesse.
Ida-Viru noorte kliimakogu oli osa 20 Euroopa vabaühenduse koostöös elluviidavast projektist “Climate action by European citizens delivers for development”, mida rahastas Euroopa Liit.
Loe kliimakogu kohta lisaks: kliimamuutused.ee/kliimakogu
Ida-Viru noored ootavad õiglaselt üleminekult eelkõige mitmekesiseid haridusväljavaateid ja vôimalusi tööturul
Täna, 10. detsembril anti riigihalduse ministrile Jaak Aabile üle Eesti esimeses kliimakogus Ida-Viru noorte sõnastatud ettepanekud maakonna kliimasõbralikumaks kujundamiseks. Noortele on olulisteks teemadeks maakonna haridusvõimaluste laiendamine, tööturu vajaduste ja tööjõu kvalifikatsiooni kooskõlla viimine, üleminekust mõjutatud inimestele sotsiaalse turvalisuse tagamine ning uute võimaluste loomine, aga ka ettevõtluse soodustamine. Ettepanekud on mõeldud õiglase ülemineku kava täiendamiseks.
Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava eest vastutav minister Jaak Aab kinnitas kokkusaamisel kliimakogus osalenud noortega, et kindlasti saab nende ettepanekutega protsessis arvestada. Lisaks õiglase ülemineku kavale on veel mitmeid poliitilisi dokumente, kuhu noorte ettepanekuid lisada. “Peatselt läheb Riigikogule arutamiseks Eesti regionaalarengu tegevuskava, koostamisel on Ida-Virumaa arengustrateegia. Mõlemad on potentsiaalsed dokumendid, kuhu maakonna noorte arenguettepanekud võiksid sobida, ent valmis tuleb olla ka kompromissideks, “ ütles Aab. “Väga häid ideid olen valmis üle andma ka teistele ministeeriumitele kaalumiseks nende valdkonna kavades,” lisas ta.
Ida-Viru noorte kliimakogu ettepanekud
Minister avaldas lootust, et ministeeriumi koostöö noortega jätkub, sest nende osalus tulevikuplaanides on riigi jaoks oluline. “Mida rohkem noortega tulevikus ja tulevikust rääkida, seda parem saab Ida-Virumaa,” sõnas Aab. “Need ärksad noored on võrgustik, mis peegeldab teistele noortele tagasi, mis maakonnas toimub. Aitäh kliimakogus osalenutele!”
Kliimakogus osalenud Sillamäe noor Vitalii Tribelgorn (28) ütleb, et selline üritus on väga oluline, sest noored näevad oma vaatevinklist neid nõrku kohti, mida ei näe vanem põlvkond. “Kuna hetkel eksisteerib õiglase ülemineku plaan vaid teoorias, aitavad noorte ettepanekud ennetada ja ära klattida mõningaid ebaühtlusi nind ennetada vigu, mis võiksid tekkida,” sõnas ta.
_large.jpg "Vitalii Trigelborn annab minister Aabile üle noorte kliimakogu ettepanekud arvestamiseks õiglase ülemineku kavas. Foto: Katre Liiv")
Kliimakogus osalenud Sillamäe noor Vitalii Tribelgorn (28) ütleb, et selline üritus on väga oluline, sest noored näevad oma vaatevinklist neid nõrku kohti, mida ei näe vanem põlvkond. “Kuna hetkel eksisteerib õiglase ülemineku plaan vaid teoorias, aitavad noorte ettepanekud ennetada ja ära klattida mõningaid ebaühtlusi nind ennetada vigu, mis võiksid tekkida,” sõnas ta.
Kliimakogu eest vedanud Eestimaa Looduse Fondi projektijuht Maris Jõgeva tuletas ettepanekute üleandmisel meelde, miks noorte kaasatus ja kliimakogu õiglase ülemineku korraldamise juures tähtsad on. “Nii laiapõhjalised muutused, nagu seda on maakonna üleminek süsinikuneutraalsele majandusele, on võimalikud ainult juhul kui piirkonna inimesed on nendes muutustes osalised. Noortele on oluline, et maakonnas saaks õppida erialasid, mis on vajalikud uutes oludes ja üleminekuga käiks kaasas eelduste loomine eneseteostuseks ja ettevõtluseks ka rohelisemal Ida-Virumaal. Nad soovivad, et neid hoitakse valikute ja plaanidega kursis ning arvestataks nende mõtete ja vajadustega.“
Õiglase ülemineku kava on plaanis valitsuses kinnitada uue aasta alguses. Seejärel esitatakse kava Euroopa Komisjonile, kes kinnitab selle eelduslikult 2022. aasta esimeses pooles. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab kavandatud tegevustega peale hakata järgmise aasta keskpaigas.
Eesti esimest kliimakogu korraldasid Eestimaa Looduse Fond ja Rohetiiger.
Taustainfo:
Eesti esimene kliimateemaline rahvakogu ehk kliimakogu toimus 2021. aasta novembris ja detsembris kolmel päeval. Tegemist oli Ida-Viru maakonna 16-29aastastele noortele mõeldud kliimateemalise rahvakoguga, mille eesmärk oli kaasata maakonna noori senisest enam õiglase ülemineku protsessi ning julgustada kaasa rääkima oma tuleviku kujundamisel. Rahvakogu osalusformaat on tõestanud oma mõjusust keerukate valikute tegemisel paljudes maailma riikides ja linnades. Kliimakogu annab avalikkuse mandaadi keeruliste ja poliitikutele ebamugavate, ent tuleviku mõttes oluliste otsuste langetamiseks. Lisaks regionaalhalduse ministrile antakse kliimakogus sündinud ettepanekud üle ka Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, et need lisada piirkonna arengudokumentidesse.
Ida-Viru noorte kliimakogu oli osa 20 Euroopa vabaühenduse koostöös elluviidavast projektist “Climate action by European citizens delivers for development”, mida rahastas Euroopa Liit.
Ida-Viru noorte kliimakogu ettepanekud
Loe kliimakogu kohta lisaks: kliimamuutused.ee/kliimakogu