Kõik uudised
Mida tavaliselt metsas teed?
Mul on paar hektarit metsa, kust teeme perega talvepuid ja käime niisama ringi kolamas. Mujale metsadesse satun kas välitööde käigus või matkadel. Kõige sagedamini aga ma lihtsalt vaatan sedasama talvepuid pakkuvat metsa - ta paistab minu köögiaknast, vahetab värve, hoiab tuuli kinni ning loob turvatunde. Loodan, et oskame ka ühiskonnana aina paremini hinnata neid mitmekesiseid hüvesid, mida heas seisus elupaigad meile võimaldavad.
Millises mererannas oled kõige rohkem käinud/ujunud? Milliseid muutusi Läänemeres oled ise märganud?
Mere äärde jõuan ma peamiselt suviti Eesti saartel välitöid tehes või Puhtut ja Laelatu kandis suvepraktikume andes. Puhtu poolsaar ja Laelatu puisniidu ümbrus on ka üks mu kõige südamelähedasemaid piirkondi Eestis. Läänemere seisundi kohta saan aga infot ikka pigem seirest ja teadlaste töödest, oma silm on siin kehv abiline. Kui aga oma silma ikkagi pisut usaldada, siis mind on ikka igal aastal rõõmustanud rannaniitude seisundi paranemine, murelikuks teevad aga aina süvenevad eutrofeerumise jäljed.
Mitu korda oled nabani sohu vajunud?
Sohu olen vajunud ainult poolde reide, kuid laukas ujudes käib soovesi vahel üle pea.
Millises kliimavöötmes elada tahad? Miks?
Tahan elada eluks sobivate tingimustega kliimas. Ja tahan, et see oleks enesestmõistetav kõigile Maa elanikele just seal, kus on nende kodu. Kliimamuutus on aga reaalne ja suur oht - ilma tõsise ja sihikindla kliimamuutusi leevendavate tegevusteta võivad suured piirkonnad kujuneda nii inimesele kui ka paljudele teistele liikidele elukõlbmatuks.
Millise Eesti looduse liigi nimel kõige rohkem looduskaitse tööd oled teinud?
Iga liigi jaoks on tähtis tema elupaiga ja teda mõjutavate maastike ja ökosüsteemide hea käekäik. Kutsun kõiki üles tähele panema Eesti looduslike ökosüsteemide seisundit. Nad on meie kaasteeliste koduks. Õpi tundma, milline on heas seisus niiduelupaik, soo, põllumajandusmaastik, mets. Hoiad elupaika, hoiad ka liiki. Mina ise olen ehk kõige rohkem proovinud panustada Eesti niiduliikide säilimisse, nii kaudselt läbi teadustööde, kui ka otse neile igal võimalusel paremaid tingimusi luues.
Ja lõppu ka üks soovitus ELFi sõpradele algavaks suveks.
ELFi sõpradele soovin sel suvel avatud silmi Eesti looduse seisundi märkamisel. Tunne rõõmu looduse ilust, kuid ole tähelepanelik ka nende tegevuste ja tegurite osas, mis Eesti looduse seisundit mõjutavad. Loodussõbra tähelepanu peab jaguma nii metsadele kui ka poollooduslikele niidukooslustele, põllumajandusele, linnaruumile, veekogudele ja märgaladele ning kõikjale mujale. Otsi pädevat ja teduspõhist informatsiooni muuhulgas ELFi metsablogist ning vastselt avatud Maaelu tuleviku blogist.
Intervjuu ELFi nõukogu värske juhi Aveliina Helmiga
Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimeheks valiti 2020. a kevadel ökoloog ja botaanik Aveliina Helm. Loe temaga tehtud väikest vimkaga intervjuud, kus pärisime ELFi viie olulisema teema kohta ja saime ELFi sõpradele soovituse eelseisvaks suveks.
Mida tavaliselt metsas teed?
Mul on paar hektarit metsa, kust teeme perega talvepuid ja käime niisama ringi kolamas. Mujale metsadesse satun kas välitööde käigus või matkadel. Kõige sagedamini aga ma lihtsalt vaatan sedasama talvepuid pakkuvat metsa - ta paistab minu köögiaknast, vahetab värve, hoiab tuuli kinni ning loob turvatunde. Loodan, et oskame ka ühiskonnana aina paremini hinnata neid mitmekesiseid hüvesid, mida heas seisus elupaigad meile võimaldavad.
Millises mererannas oled kõige rohkem käinud/ujunud? Milliseid muutusi Läänemeres oled ise märganud?
Mere äärde jõuan ma peamiselt suviti Eesti saartel välitöid tehes või Puhtut ja Laelatu kandis suvepraktikume andes. Puhtu poolsaar ja Laelatu puisniidu ümbrus on ka üks mu kõige südamelähedasemaid piirkondi Eestis. Läänemere seisundi kohta saan aga infot ikka pigem seirest ja teadlaste töödest, oma silm on siin kehv abiline. Kui aga oma silma ikkagi pisut usaldada, siis mind on ikka igal aastal rõõmustanud rannaniitude seisundi paranemine, murelikuks teevad aga aina süvenevad eutrofeerumise jäljed.
Mitu korda oled nabani sohu vajunud?
Sohu olen vajunud ainult poolde reide, kuid laukas ujudes käib soovesi vahel üle pea.
Millises kliimavöötmes elada tahad? Miks?
Tahan elada eluks sobivate tingimustega kliimas. Ja tahan, et see oleks enesestmõistetav kõigile Maa elanikele just seal, kus on nende kodu. Kliimamuutus on aga reaalne ja suur oht - ilma tõsise ja sihikindla kliimamuutusi leevendavate tegevusteta võivad suured piirkonnad kujuneda nii inimesele kui ka paljudele teistele liikidele elukõlbmatuks.
Millise Eesti looduse liigi nimel kõige rohkem looduskaitse tööd oled teinud?
Iga liigi jaoks on tähtis tema elupaiga ja teda mõjutavate maastike ja ökosüsteemide hea käekäik. Kutsun kõiki üles tähele panema Eesti looduslike ökosüsteemide seisundit. Nad on meie kaasteeliste koduks. Õpi tundma, milline on heas seisus niiduelupaik, soo, põllumajandusmaastik, mets. Hoiad elupaika, hoiad ka liiki. Mina ise olen ehk kõige rohkem proovinud panustada Eesti niiduliikide säilimisse, nii kaudselt läbi teadustööde, kui ka otse neile igal võimalusel paremaid tingimusi luues.
Ja lõppu ka üks soovitus ELFi sõpradele algavaks suveks.
ELFi sõpradele soovin sel suvel avatud silmi Eesti looduse seisundi märkamisel. Tunne rõõmu looduse ilust, kuid ole tähelepanelik ka nende tegevuste ja tegurite osas, mis Eesti looduse seisundit mõjutavad. Loodussõbra tähelepanu peab jaguma nii metsadele kui ka poollooduslikele niidukooslustele, põllumajandusele, linnaruumile, veekogudele ja märgaladele ning kõikjale mujale. Otsi pädevat ja teduspõhist informatsiooni muuhulgas ELFi metsablogist ning vastselt avatud Maaelu tuleviku blogist.