Keskkonnateoks valiti ohustatud kalaliikide müügist loobumine, kirve sai loodust kahjustav kuivendamine

07. jaanuar 2021

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2020. aasta keskkonnateoks Rimi kaupluseketi otsuse lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük. Keskkonnakirve sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Prählamäe kuivendustööde eest Hiiumaal, mis on keskkonda kahjustava kuivendustegevuse ilmekas näide.

Rimi kauplusekett otsustas möödunud aasta kevadel muuta poodides pakutav kalavalik vastavaks kalafoori ehk vastutustunliku kala ja mereandide tarbimise juhendi soovitustele. Kauplused eemaldasid müügist või vahetasid keskkonnasõbralikuma valiku vastu kõik kalatooted, mis on ohustatud kalast või pole kestlikult püütud. Rimi on esimene ja seni ainus Eesti poekett, kes oma poodide kalavaliku kestlikumaks on muutnud.

“Rimi otsus valida müüki kestlik kala on julge ning rõõmustav,” leiab Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse programmi koordinaator ja ekspert Joonas Plaan. “Paljud kalaliigid on üle maakera või piirkonniti ohtu sattunud või nende püük ja kasvatamine kahjustab oluliselt keskkonda. Ohustatud liike või neist valmistatud tooteid toidulauale pannes anname elurikkuse kaole hoogu juurde. Samas ei saa tarbimisharjumuste muutmise eest kogu vastutust jätta üksikisiku kanda, tihedast inforägastikust ja kaubavalikust keskkonnasõbraliku toote leidmine pole sugugi lihtne. Rimi on astunud olulise sammu, näidates loodetavasti eeskuju ka teistele poekettidele ,” sõnab Plaan.

Kalafoori juhised põhinevad Maailma Looduse Fondi (WWF) metoodikal ning on kasutusel kahekümne kaheksas riigis. Balti riigid võtsid kalafoori kasutusse aastal 2019, olles viimased Läänemere-äärsete riikide seas. Kalafoor lähtub iga riigi eripäradest ning arvestab ka kohalike kalateadlaste hinnanguid.

Aasta keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk keskkonnakirve sai Riigimetsa Majandamise Keskus ulatuslikukuivendustöö eest Prählamäel Hiiumaal. Kuivendus hõlmas enam kui 600 hektarit ligi 80 aastat majandamata vanu metsi, mis olid seni kuivendamata või kus vanade kuivendussüsteemide mõju oli väike. Kuivendataval alal jäid kaardistamata loodusväärtused, lisaks said kahjustada ka naabrusse jäävad Pihla-Kaibaldi loodusala ning Prählamäe kuivendussüsteemi eesvooluks olev Nuutri oja, mis on mitmete kaitsealuste liikide elupaik.

Ulatuslik kuivendamine ja selle keskkonnamõjust mööda vaatamine on laiem probleem. Kuivendustöid tehakse vanade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise nime all üha hoogsamalt. Nii muutuvad aastakümneid inimmõjust puutumata olnud alad ja metsad majandustegevusele paremini ligipääsetavaks, teisenevad seal kujunenud elupaigad ning veekogudesse leostuvad toitained. Keskkonnamõju hindamist maaparandussüsteemide rekonstrueerimise projektidele üldjuhul ei algatata. RMK majandatavatel aladel hindab mõjusid RMK ise, tehes seda enamasti napilt ning formaalselt keskkonnamõjude analüüsina, mille koostamisse avalikkust ei kaasata.

“Prählamäel kaevati oluliselt sügavamaks 13 kilomeetrit vanu, kinni vajunud kraave ning rajati ka 12 kilomeetri jagu täiesti uusi kraave. Ometi on RMK kuivendussüsteemide strateegias kokku lepitud, et uusi kuivendussüsteeme riigimetsa ei rajata,” on Liis Kuresoo, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert nördinud. “Kuivenduse keskkonnamõju on ulatuse poolest võrreldav raiete omaga ning vajab senisest põhjalikumat hindamist. Prählamäel toimunu taoline looduse kahjustamine ei tohi korduda.”

Teised teo ja kirve nominendid

2020. aasta esiletõstmist väärivate keskkonnategudena toodi esile veel maastiku elurikkuse hindamise tööriist Rohemeeter ning film “Fred Jüssi. Olemise ilu”.

Keskkonnakirve kandidaatide seas paistis lisaks nominendile silma veel RMK massiivne raietegevus lindude pesitsusajal, mida põhjendati kuuse-kooreüraski tõrjega. Samuti märgiti ära Vabariigi Valitsuse kevadine otsus langetada diisliaktsiisi ja teha maksusoodustusi põlevkivitööstusele.

EKO valis keskkonnateo ja -kirve saajat kaheksateistkümnendat korda. EKO soovib erinevaid tegevusi tunnustades või taunides tuua avalikkuses paremini esile keskkonnaalgatusi ja -probleeme, millest eeskuju võtta või mida tulevikus paremini lahendada.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.

Rohkem infot:

Joonas Plaan

Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse programmi koordinaator ja ekspert

Tel: 5665 2979

E-post: joonas.plaan@elfond.ee

Liis Kuresoo

Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert

Tel: 5624 3102

E-post: liis.kuresoo@elfond.ee

Teate edastas:

Laura Uibopuu

EKO koordinaator