Keskkonnaühendused ootavad riigilt selget tegevusplaani kliimavaenulikust põlevkivienergeetikast loobumiseks
Homme, 23. oktoobril arutatakse Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena põlevkivienergeetikast väljumise võimaluste üle. Keskkonnaühendused tunnustavad rahvasaadikuid otsuse eest teemat käsitleda ning panevad neile südamele, et hiljuti avaldatud hoiatava IPCC kliimaraporti valguses on iseäranis oluline võtta juba täna selge suund põlevkivienergialt taastuvenergiale üleminekuks.
Põlevkivienergia on Eesti suurim keskkonnaprobleem ning sellest loobumine mängib riigi kasvuhoonegaaside vähendamisel keskset rolli. “Energeetikasektorist pärineb ligikaudu 90% Eestis tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Selleks, et vähendada meie süsinikujalajälge ning olla kooskõlas Euroopa Liidu perspektiiviga liikuda järk-järgult süsinikuneutraalse ühiskonna poole aastaks 2050, peame aegsasti ja sisuliselt tegelema energeetikasektorist pärinevate heitmete kärpimisega. Kõige efektiivsem viis selleks on üleminek põlevkivilt taastuvenergiale, tagades ühtlasi elektri varustuskindluse ning sotsiaalmajandusliku heaolu Eestis,” ütles MTÜ Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus.
Oktoobri alguses avaldatud ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) raport hoiatab, et aeg kliimamuutuste pidurdamiseks ja sellest tingitud drastiliste tagajärgede vältimiseks on otsakorral. Raporti koostajad märgivad, et kasvuhoonegaaside heidet tuleb kõikvõimalike vahenditega vähendada nii, et kliima ei soojeneks 2030. aastaks rohkem kui 1,5 kraadi. Tänaseks on aga keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga tõusnud juba ligi ühe kraadi. Peale selle rõhutab raport ülemaailmse süsinikuemissioonide vähendamise ning metsastamise, säästliku põllumajanduse ja taastuvenergeetika olulisust. Sellest juhinduvalt peaks ka Eesti riik põlevkivitööstuse kui suurima süsinikuheitme põhjustaja mõju vähendamiseks otsustavalt ja kiiresti tegutsema.
Praegustest Eesti riigi taastuvenergia- ja kliimaeesmärkidest ning ka koostatavast riiklikust energia- ja kliimakavast (REKK2030) jääb selgusetuks, kuidas plaanib Eesti hakkama saada väljakutsetega, mis seisavad riigil ees seoses saastava ning ebaefektiivse põlevkivienergeetika paratamatu hääbumisega lähikümnenditel. Sellega kaasnevad eelkõige küsimused elektri varustuskindlusest, tööturust Ida-Virumaal, majandusriskide maandamisest jms.
MTÜ Eesti Roheline Liikumine kogus möödunud kevadel koostöös Eestimaa Looduse Fondi, Keskkonnaõiguse Keskuse ning Arengukoostöö Ümarlauaga allkirju rahvaalgatusele “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit”. Ühispöördumises sooviti riigilt selget otsust ning laiapõhjalist plaani, kuidas tulevikus põlevkivienergialt järk-järgult taastuvatele energialahendustele üle minna. Petitsioon koos 1079 toetusallkirjaga anti Riigikogule üle 30.04.2018, misjärel suunati pöördumine menetlemisele Riigikogu keskkonnakomisjoni. Lähtuvalt Riigikogu kollektiivse pöördumise menetlemise korrast võttis menetlev komisjon vastu otsuse algatada pöördumisest tulenev olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu istungisaalis.