KÕKi kaardistus: avalikkus peab saama kaasa rääkida tuumajaama rajamise põhiotsuses

Kaardistuses nenditakse, et rahvusvahelise Aarhusi konventsiooni kohaselt peab avalikkusel olema võimalus osaleda otsustusprotsessi varajases etapis – siis, kui kõik põhimõttelised valikud ja alternatiivid on veel lahtised ning riik saab öelda projektile „ei“. Kuigi Riigikogu võttis 2024. aastal vastu otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu toetamise kohta, oli tegemist vaid poliitilise heakskiiduga ettevalmistustele, mitte juriidiliselt siduva otsusega tuumaenergeetika kasutuselevõtuks.

Kaardistus toob välja tõsise riski, et tuumajaama vajalikkuse ja põhjendatuse küsimus (nn „kas“-otsus) võidakse poliitiliselt lukku lüüa enne, kui avalikkus saab sisuliselt sõna sekka öelda. Praegu juba Riigikogus menetlusel olev tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu ja ka kehtiv õigusraamistik jätavad selgelt määratlemata, millises menetlusetapis see põhiotsus tehakse. Kuna 2025. aastal algatatud riigi eriplaneering on esimene etapp, kus avalikkus saab üldse protsessi sekkuda, peab Aarhusi konventsiooni ja keskkonnaõiguse põhimõtete kohaselt olema just seal võimalik arutada tuumajaama vajalikkust ja alternatiive. Kui avalikkuse kaasamine taandatakse planeeringus vaid kitsalt asukoha ja tehniliste detailide valikule, kaasneb sellega tulevaste otsuste õigusvastasuse ja kohtus vaidlustamise risk.