Märgalade päeval rõhutatakse nende hoidmise ja taastamise olulisust
Alates 18. sajandist on maailm kaotanud 85% looduslikest märgaladest ja nad on endiselt kadumas kiiremini kui metsad. ÜRO on nimetanud käimasoleva kümnendi ökoloogilise taastamise kümnendiks - kui praegu on märgalade hävimise tempo maailmas suurem kui nende taastumise kiirus, siis 2030. aastaks on siht see ümber pöörata.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) on vedanud viimase seitsme aasta jooksul ligi 7900 hektari märgala taastamist, samuti tegelenud aktiivselt märgalade ja taastamise olulisuse tutvustamisega. ELFjätkab soode tervendamisega ka järgnevatel aastatel. Plaanis on Horizon 2020 programmi toel äratada uuele elule 3500 hektarit kuivendatud alasid ja jääksoid - seda koostöös kohalike kogukondadega.
Eestimaa Looduse Fondi korraldataval konverentsil võtavad sõna maastikuökoloog Ülo Mander, bioloog Rein Kuresoo, loodusturismi ettevõtja Aivar Ruukel, taastamisökoloogia teadur Triin Reitalu, keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Laura Remmelgas, ELFi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm, märgalade ekspert Marko Kohv, turbaliidu juht Erki Niitlaan, bioloog Veljo Runnel, keskkonnaaktivistid Sandra Urvak ja Farištamo Eller, keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv ning ELFi nõukogu liige Jan Kaus.
Märgalade hulka kuuluvad nii sood, rannikud, jõed järved kui ka nende kaldad. Märgaladele on 2. veebruaril tavapärasest enam mõeldud juba 1971. aastast, mil Ramsaris, Iraani linnas, allkirjastati märgalade kaitset rõhutav rahvusvaheline kokkulepe - Ramsari konventsioon. Aastal 2022 on märgalade päeva juhtmõtteks “Vajame toimivaid märgalasid!”
Konverents toimub projekti "NaturallyEst" raames, mida toetab Euroopa Liidu LIFE'i programm, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja projekti partnerid.
Rohkem infot:
Projekti “Soode kaitse ja taastamine” tegevuste ülevaade
www.elfond.ee/konverents-2022