Kõik uudised
.png)
Ühest küljest on globaalne olukord erakordselt nigel. Riikide lubadustest hoolimata jätkavad fossiilkütustest pärit CO2 heitmed kasvamist. Mitmed riigid suurendavad ikka veel investeeringuid fossiilsesse gaasi ja naftasse ning ehitavad uut fossiilenergiataristut, mis lukustab neid aastakümneteks vana saastava majanduse lõksu. Kuigi riigid võtsid tänavuse kliimakonverentsi COP30 jaoks vastu uued kliimaeesmärgid, ei muuda need eesmärgid väga valdavat kurssi, eriti suurte saastajate nagu Hiina või Euroopa Liidu puhul.
Climate Action Trackeri hinnangul tõuseks maailma keskmine temperatuur tänavuste lubaduste täitumisel 2,6 kraadi. Kuna näeme, et riikidel on olnud raskusi oma senistest lubadustest kinni pidamisega, siis tõenäoliselt saab tegelik tõus olema suuremgi.
Siiski on ka lootustandvaid suundumusi. Taastuvenergia kasv kiireneb, päike ja tuul on tänaseks kõige odavamad energialiigid. Aastal 2025 toodeti maailmas esimest korda rohkem elektrit taastuvatest energiaallikatest kui söest. Tehnoloogiline ja majanduslik pööre jõuab kohati poliitikast ette.
Läbikukkumistest hoolimata on meil globaalset kliimadiplomaatiat vaja. Ilma Pariisi leppeta oleksime üle 4 kraadise soojenemise kursil – paranemine on olnud märgatav, kuigi oleme endiselt ohtlikus tsoonis. Pariisi lepe ei ole meid kriisist päästnud, kuid on muutnud liikumissuunda, andnud selge signaali poliitikakujundajatele ja turgudele, tugevdanud kodanikuühiskonna rolli ning muutnud kliimapoliitika erandist normiks. Diplomaatia on küll tihti nüristavalt aeglane ja frustreeriv, kuid ilma selleta tuhiseksime kuristiku suunal veelgi tempokamalt.
Kirjutas ELFi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
Pariisi kliimalepe 10: ajalooline lepe ei ole meid kriisist päästnud, kuid on muutnud meie liikumissuunda
Täna, 10 aastat tagasi leppisid 195 riiki Pariisis kokku, et ülemaailmne keskmine temperatuuritõus peab jääma tuntavalt alla 2 °C, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega ning tuleb pingutada, et temperatuuri tõus jääks 1,5 kraadi piiresse. Et Pariisi kliimaleppega liitunud ligi 200 riigi hulgas oli ka Eesti, on ka meil kohustus seda eesmärki saavutada aidata.
Joonistus pärineb ELFi korraldatud kliimamuutuste teemaliselt joonistusvõistuselt 2016. aastal. Samal aastal jõustus Pariisi kliimakokkulepe. Autor: Janek
1,5 kraadi piir toetub teadusandmetele. Valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) 2023. aasta raport hoiatab, et kliimasoojenemine üle 1,5 kraadi toob kaasa varem arvatust ekstreemsemad tagajärjed ning selle tulemusena saame tunda järjest ekstreemseid ilmastikuolusid. Iga lisanduv kraad võib kaasa tuua üha kiirenevaid negatiivseid muutusi, mille tagajärgedega toimetulek käib inimkonnale üle jõu.
Ühest küljest on globaalne olukord erakordselt nigel. Riikide lubadustest hoolimata jätkavad fossiilkütustest pärit CO2 heitmed kasvamist. Mitmed riigid suurendavad ikka veel investeeringuid fossiilsesse gaasi ja naftasse ning ehitavad uut fossiilenergiataristut, mis lukustab neid aastakümneteks vana saastava majanduse lõksu. Kuigi riigid võtsid tänavuse kliimakonverentsi COP30 jaoks vastu uued kliimaeesmärgid, ei muuda need eesmärgid väga valdavat kurssi, eriti suurte saastajate nagu Hiina või Euroopa Liidu puhul.
Climate Action Trackeri hinnangul tõuseks maailma keskmine temperatuur tänavuste lubaduste täitumisel 2,6 kraadi. Kuna näeme, et riikidel on olnud raskusi oma senistest lubadustest kinni pidamisega, siis tõenäoliselt saab tegelik tõus olema suuremgi.
Siiski on ka lootustandvaid suundumusi. Taastuvenergia kasv kiireneb, päike ja tuul on tänaseks kõige odavamad energialiigid. Aastal 2025 toodeti maailmas esimest korda rohkem elektrit taastuvatest energiaallikatest kui söest. Tehnoloogiline ja majanduslik pööre jõuab kohati poliitikast ette.
Läbikukkumistest hoolimata on meil globaalset kliimadiplomaatiat vaja. Ilma Pariisi leppeta oleksime üle 4 kraadise soojenemise kursil – paranemine on olnud märgatav, kuigi oleme endiselt ohtlikus tsoonis. Pariisi lepe ei ole meid kriisist päästnud, kuid on muutnud liikumissuunda, andnud selge signaali poliitikakujundajatele ja turgudele, tugevdanud kodanikuühiskonna rolli ning muutnud kliimapoliitika erandist normiks. Diplomaatia on küll tihti nüristavalt aeglane ja frustreeriv, kuid ilma selleta tuhiseksime kuristiku suunal veelgi tempokamalt.
Kirjutas ELFi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.