Riina Eigi luuletused metsast

Vahtrad mu velled

Vahtrad minu velled

saared minu sõsarid

tammed minu taati

männid mu memme

haavad minu hellakesed...

kased minu kallid kaimud

kui armas see pere!

Mustikamuresed pihud

maasikamaitsega marud

vaigulõhnased vihud

turbasamblased harud.

Kukeseenerahvas kukele?

Searaadi rahvas raadatud metsa!

Käib iil läbi vere!

***

Kuuselatvu lõikav päike

saena südamesse sööbiv

lageraiesmikel lihtne

marjakorvikorilasil ent

kuhu jäänud meite metsad,

kus on mehed teite süda?

Puude taga näete raha

mitte metsa rahupõlve

uue päeva päiksekiiri.

Riina Eigi