Seitse soovitust valitsuse moodustajatele Läänemere seisundi parandamiseks
Panime Eestimaa Looduse Fondi mereporgrammi ja Puhta Läänemere Ühenduse (CCB) ja WWFi Läänemere keskkonnaprogrammi (BEP) ekspertidega kirja seitse soovi ja soovitust Läänemere olukorra parandamiseks. Kuigi keskkonnaühenduste soovitused on keskkonnaministeeriumile edastatud juba möödunud aasta lõpul, siis loodame, et soovitused Läänemere olukorra parandamiseks jõuavad ka koalitsiooniläbirääkimiste lauale.
Aasta lõpus keskkonnaministeeriumile saadetud kiri keskendus Läänemere kaitse tegevuskava uuendamisele. Läänemere tegevuskava lepiti HELCOMi raames kokku juba 2007. aastal. Selle järgi oleks pidanud 2021. aastaks saavutama Läänemere hea keskkonnaseisund. Paraku näitavad HELCOMi töö raames tehtud uuringud, et eesmärgist ollakse üsna kaugel. Läänemere seisund on endiselt halb. Uuenenud Läänemere tegevuskava peab olema senistest tegevustest ambitsioonikam, sest vaid nii saame oma merd ja selle elurikkust piisavalt kaitsta. Praeguse, koalitsiooniläbirääkimiste osapooltele suunatud kirja sisu on mõnevõrra üldisem, kuid lähtub samast üldisest eesmärgist saavutada meie mere hea seisund.
Läänemere keskkonnaühendused on kokku pannud varitegevuskava aitamaks riiklikel delegatsioonijuhtidel HELCOMis teha järgmiseks kümneks aastaks edasipüüdlikum tegevuskava. Toome siinkohal välja seitse koalitsioonileppesse integreerimist vajavat suunda merekeskkonna kaitsel:
Vastu võtta tegevuskava veealuse müra vähendamiseks. Inimtegevus põhjustab Läänemere vee all palju müra, selle vähendamiseks ja leevendamiseks tuleb rakendada parimaid olemasolevaid meetodeid. TalTechi teadlased on tänaseks teinud ulatuslikud uuringud veealuse mürataseme kohta Eesti vetes . Värske teadusartikkel toob välja, et täna on piisavalt teadmisi probleemi ulatusest ja võimalikest lahendustest.
Läänemere kalandus ei tohi halvendada ohustatud liikide käekäiku. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ütleb selgelt: angerjas on kriitiliselt ohustatud liik ning senised tegevused ei ole olnud piisavad, et tagada liigi ellujäämine. Ka kalurid ise toetavad karmimaid kaitsemeetmeid. Angerja harrastuspüük tuleb keelustada. Lisaks tuleb meil rakendada meetmeid hüljeste hukkumise oluliseks vähendamiseks kalapüügivahendites, sarnaselt keskkonnaühenduste soovitustega pringlite soovimatu kaaspüügi vältimiseks.
Ravimite jääkide kogumisest ja heitvee puhastamisest peab saama üleüldine praktika. Kui Soomes ja Rootsis viiakse 60–80% aegunud ravimitest apteeki või jäätmejaama, siis Poolas, Leedus ja Lätis viidi jäätmeringlusesse kõigest 5–13% ravimitest. Eesti olukorra kohta kahjuks andmed puuduvad. On vaja paremat ülevaadet ning keskkonnale väga ohtlike ravimite käsimüügist eemaldamist.
Vähendada tuleb lämmastiku ja fosfori ärakannet Läänemerre, kavandades väljatöötamisel olevasse ÜPP strateegiakavasse selleks vajalikud meetmed, mis tagavad senisest oluliselt tõhusama taimetoitainete kasutamise põllumajanduses.
Hüljatud kalapüügivahendite vastuvõtmine Eesti sadamates peab saama paremini reguleeritud ja kontrollitud. Hüljatud võrgud on kõige ohtlikum prügivorm Läänemeres. Probleemile on tähelepanu pööratud juba 2016. aastal, aga endiselt puudub selge tegevuskava. 2017. aasta uuringu järgi võetakse Eestis vanu püügivahendid vastu vaid 23-s sadamas registris olevast 221-st. Seda probleemi ei ole tänaseni lahendatud.
Kõigi tegevuste kavandamisel tuleb arvestada kliimamuutusega ning lõpetada tegevused, mis takistavad kliimaneutraalsuse saavutamist. Kui meretuuleparkide planeerimisega on Läänemere riigid astunud jõulise samme, siis paljude teiste tegevuste puhul kiputakse unustama kliimamuutustest tulenevaid ohte ja ootamatuid muutusi. BEPi varitegevuskava annab selged soovitused, kuidas seda saavutada.
Merekaitsealad vajavad piisavat pindala ja tõhusat kaitset. Eesti merest tuleks kaitse alla võtta vähemalt 30%, millest kolmandik ehk 10% kogu merealast peaks olema rangelt kaitstav. Kaitsealade võrgustik peab laienema ka majandusvööndisse. Tõhus kaitse tähendab muuhulgas seda, et välistatud peab olema kaitsealade elurikkust ohustava taristu (nagu näiteks Suure Väina sild) rajamine. Vaid nii suudame tagada ELi elurikkuse strateegia aastaks 2030, eesmärgid.
Soovime edu koalitsiooniläbirääkimisteks ning loodame, et uue valitsuse keskkonnaministri üheks prioriteediks saab nõudlikum Läänemere kaitse tegevuskava.